Silt: Anne Suislep
Haapsalu teatristuudio jutustab haapsallaste lugusid
[caption id="attachment_357367" align="aligncenter" width="2000"]
Liisi Ansip (vasakul) ja Sigrid Veske lavastuse „Lugude degusteerimine. Kohtumine Haapsaluga” proovis. Foto: Piret Pärnapuu[/caption]
Tuleva nädala reedel ja pühapäeval etendub Haapsalu teatristuudio lavastus „Lugude degusteerimine. Kohtumine Haapsaluga”, mis toob lavale Haapsallu rännanute lood.
Lavastuses kuuleb kümmekonna inimese lugusid nende esmakohtumisest linnaga või mälestusi ammusest lapsepõlvest.
Idee teha Haapsaluga seotud lavastust sündis trupil juba eelmisel kevadel, kuid millest see täpsemalt olema peaks, toona veel ei teatud. Suvel kohtus teatriringi juhendaja Anne Suislep ühe tuttavaga, kes teatas, et tal möödus Haapsallu kolimisest 40 aastat. „Ta rääkis detailselt oma kolimise lugu ja see inspireeris,” meenutas Suislep.
Suislep hakkas meenutama enda Haapsallu kolimise lugu ja seegi on nüüd lavastuses kasutatud. Milline laval kõlavatest lugudest tema oma on, Suislep rääkida ei soovinud, sest lavastuses kasutatud lood on anonüümnsed. „Muidu kõik teavad, et just see on minu lugu,” ütles Suislep.
Tükikesed Haapsalust
Sügisel taas kohtudes said trupiliikmed ülesande leida inimesi, kes on Haapsallu kolinud, siit ära kolinud või tagasi pöördunud, ning uurima nende inimeste elulugu. „Seejärel panime lavastuse kondikava kokku. Palju jäi lugudest ka välja,” ütles Suislep.
Liisi Ansip (vasakul) ja Sigrid Veske lavastuse „Lugude degusteerimine. Kohtumine Haapsaluga” proovis. Foto: Piret Pärnapuu[/caption]
Tuleva nädala reedel ja pühapäeval etendub Haapsalu teatristuudio lavastus „Lugude degusteerimine. Kohtumine Haapsaluga”, mis toob lavale Haapsallu rännanute lood.
Lavastuses kuuleb kümmekonna inimese lugusid nende esmakohtumisest linnaga või mälestusi ammusest lapsepõlvest.
Idee teha Haapsaluga seotud lavastust sündis trupil juba eelmisel kevadel, kuid millest see täpsemalt olema peaks, toona veel ei teatud. Suvel kohtus teatriringi juhendaja Anne Suislep ühe tuttavaga, kes teatas, et tal möödus Haapsallu kolimisest 40 aastat. „Ta rääkis detailselt oma kolimise lugu ja see inspireeris,” meenutas Suislep.
Suislep hakkas meenutama enda Haapsallu kolimise lugu ja seegi on nüüd lavastuses kasutatud. Milline laval kõlavatest lugudest tema oma on, Suislep rääkida ei soovinud, sest lavastuses kasutatud lood on anonüümnsed. „Muidu kõik teavad, et just see on minu lugu,” ütles Suislep.
Tükikesed Haapsalust
Sügisel taas kohtudes said trupiliikmed ülesande leida inimesi, kes on Haapsallu kolinud, siit ära kolinud või tagasi pöördunud, ning uurima nende inimeste elulugu. „Seejärel panime lavastuse kondikava kokku. Palju jäi lugudest ka välja,” ütles Suislep. 
Lasteraamatukogu suveprojektina valmib kiigenäitus
[caption id="attachment_305657" align="aligncenter" width="2000"]
Fotograaf Vendo Jugapuu võtab üles stseeni Piret Raua raamatust "Tobias ja teine B". Foto: Arvo Tarmula [/caption]
Augusti lõpuks pannakse Haapsalu lasteraamatukogu hoovi üles omamoodi kiigenäitus.
“Kiigeraamatukogu,” tutvustas raamatukoguhoidja Grete Nootre lasteraamatukogu selle suve projekti. Haapsalu kultuurimaja fotograaf Vendo Jugapuu võtab üles eesti lasteraamatute põhjal lavastatud erinevaid stseene ning fotod seatakse üles kolme lugemispesa ehk võrkkiige vahele.
“Stseenid näitusefotodel on üles võetud eesti tuntud lastekirjandusteostest. Lapsed valisid muinasjutud ja ka stseenid, Vendo pildistab üles,” ütles lasteraamatukogu bibliofraaf Krista Kumberg.
“Tekib selline välinäitus. Projekti eesmärk on, et kui raamatustseenidest on fotod juures, tekib lastel raamatu vastu huvi, nad saavad ka ise raamatuid lugeda,” selgitas Nootre.
-----
Fotod: Arvo Tarmula
[gallery ids="305653,305654,305655,305656,305658,305659,305660,305661,305662,305663,305664,305665"]
Fotograaf Vendo Jugapuu võtab üles stseeni Piret Raua raamatust "Tobias ja teine B". Foto: Arvo Tarmula [/caption]
Augusti lõpuks pannakse Haapsalu lasteraamatukogu hoovi üles omamoodi kiigenäitus.
“Kiigeraamatukogu,” tutvustas raamatukoguhoidja Grete Nootre lasteraamatukogu selle suve projekti. Haapsalu kultuurimaja fotograaf Vendo Jugapuu võtab üles eesti lasteraamatute põhjal lavastatud erinevaid stseene ning fotod seatakse üles kolme lugemispesa ehk võrkkiige vahele.
“Stseenid näitusefotodel on üles võetud eesti tuntud lastekirjandusteostest. Lapsed valisid muinasjutud ja ka stseenid, Vendo pildistab üles,” ütles lasteraamatukogu bibliofraaf Krista Kumberg.
“Tekib selline välinäitus. Projekti eesmärk on, et kui raamatustseenidest on fotod juures, tekib lastel raamatu vastu huvi, nad saavad ka ise raamatuid lugeda,” selgitas Nootre.
-----
Fotod: Arvo Tarmula
[gallery ids="305653,305654,305655,305656,305658,305659,305660,305661,305662,305663,305664,305665"] 
Muuseumid pingutavad püksirihma
[caption id="attachment_298640" align="alignnone" width="2000"]
Läänemaa ühendmuuseumide juht Anton Pärn on mõõdukalt optimistlik ja loodab, et kui inimesed enam välismaale ei sõida, liiguvad nad rohkem Eestimaal ringi. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Muuseumid kärbivad kulusid ning loodavad toetustele ja siseturismile, et kriisiaastal majanduslikult toime tulla.
Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juhi Anton Pärna sõnul on praegu veel raske ennustada, milliseks aasta kujuneda võib, kuid ta arvas, et eelarves tuleb 50–60protsendine auk. „Meil tuleb selle olukorraga hakkama saada ja on selge, et peame kärpima,” lisas Pärn.
Kulude vähendamiseks on näiteks külastajatele suletud muuseumihoonetes maha keeratud kütet, loobutud mehitatud valvest ja ka tunduvalt vähendatud koristusteenust.
Läänemaa ühendmuuseumide juht Anton Pärn on mõõdukalt optimistlik ja loodab, et kui inimesed enam välismaale ei sõida, liiguvad nad rohkem Eestimaal ringi. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Muuseumid kärbivad kulusid ning loodavad toetustele ja siseturismile, et kriisiaastal majanduslikult toime tulla.
Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juhi Anton Pärna sõnul on praegu veel raske ennustada, milliseks aasta kujuneda võib, kuid ta arvas, et eelarves tuleb 50–60protsendine auk. „Meil tuleb selle olukorraga hakkama saada ja on selge, et peame kärpima,” lisas Pärn.
Kulude vähendamiseks on näiteks külastajatele suletud muuseumihoonetes maha keeratud kütet, loobutud mehitatud valvest ja ka tunduvalt vähendatud koristusteenust. 
