Silt: anita arst
Läänemaa koolid tähistavad emakeelepäeva uhkusega
[caption id="attachment_356850" align="alignnone" width="2000"]
Läänemaa ühisgümnaasiumi emakeeleõpetaja Tiina Brock leiab, et eesti keele kõrval võiks oma päev olla ka eesti kirjandusel. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Emakeeleõpetajate sõnul on tänapäeval suurim probleem noorte eneseväljendus – nii kõnes kui ka kirjas.
Esmaspäeval on emakeelepäev ja selle tähistamist peavad eesti keele õpetajad ülioluliseks. Läänemaa ühisgümnaasiumi (LÜG) emakeeleõpetaja Tiina Brock on seisukohal, et tegelikult on emakeel kogu aeg tähtis, mitte ainult sel ühel päeval. „Kui kaob keel, siis on ohus ka omariiklus, sest kultuur ja omariiklus on väga tihedalt seotud keelega,” ütles Brock. Ta loodab, et ühel päeval saab oma päeva ka kirjandus.
LÜGis on traditsioon osaleda emakeelepäeval üleriigilisel e-etteütlusel. „Kui käimas on eesti keele tund, saab etteütlust teha tunnis. Kogu koolil aga samal ajal eesti keele tundi ei ole, siis on võimalik minna etteütlust kirjutama ka arvutiklassi,” ütles LÜGi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiina Brock.
Läänemaa ühisgümnaasiumi emakeeleõpetaja Tiina Brock leiab, et eesti keele kõrval võiks oma päev olla ka eesti kirjandusel. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Emakeeleõpetajate sõnul on tänapäeval suurim probleem noorte eneseväljendus – nii kõnes kui ka kirjas.
Esmaspäeval on emakeelepäev ja selle tähistamist peavad eesti keele õpetajad ülioluliseks. Läänemaa ühisgümnaasiumi (LÜG) emakeeleõpetaja Tiina Brock on seisukohal, et tegelikult on emakeel kogu aeg tähtis, mitte ainult sel ühel päeval. „Kui kaob keel, siis on ohus ka omariiklus, sest kultuur ja omariiklus on väga tihedalt seotud keelega,” ütles Brock. Ta loodab, et ühel päeval saab oma päeva ka kirjandus.
LÜGis on traditsioon osaleda emakeelepäeval üleriigilisel e-etteütlusel. „Kui käimas on eesti keele tund, saab etteütlust teha tunnis. Kogu koolil aga samal ajal eesti keele tundi ei ole, siis on võimalik minna etteütlust kirjutama ka arvutiklassi,” ütles LÜGi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiina Brock. 
18
Uuemõisa jalgpallihall jätab naabrid vaateta
[caption id="attachment_303746" align="alignnone" width="2000"]
Uuemõisa Reketi 5 elanik Anita Arst on üks neist, kelle vaate jalgpallihall ära rikub. Arvo Tarmula[/caption]
Läinud nädalal said Uuemõisa planeeritava jalgpallihalli naabrid esimest korda linnavalitsuselt ja planeerijatelt otse küsida, kuidas hall nende elu edaspidi mõjutama hakkab.
Linnavalitsuse saalis peetud avalikul planeeringu arutelul muretsesid halli kõrvale jääva Reketi 5 kortermaja elanikud kõige rohkem sellepärast, et mõisaparki kavandatav hoone hakkab nende vaadet varjama. „Meie maja korterid on kõik ühepoolsed. Kolmel korteril on üks aken mõisa poole ja ülejäänud kolm kõik uksetehase poole,” ütles Reketi 5 elanik Enn Heinorg. Ta lisas, et eriti puudutab see talvist aega, kui puud on raagus ja hallil kate peal. „Olgu see kate nii pastelne kui tahes,” ütles Heinorg.
Üks, kelle vaadet hall varjama hakkab, on Reketi 5 majas elav Anita Arst. Tema sõnul sarnaneb mõisaparki jalgpallihalli ehitamine nõukogude ajaga, kui ideoloogilistel põhjustel ehitati mõisakompleksidesse kõikvõimalikke sobimatuid hooneid.
Uuemõisa Reketi 5 elanik Anita Arst on üks neist, kelle vaate jalgpallihall ära rikub. Arvo Tarmula[/caption]
Läinud nädalal said Uuemõisa planeeritava jalgpallihalli naabrid esimest korda linnavalitsuselt ja planeerijatelt otse küsida, kuidas hall nende elu edaspidi mõjutama hakkab.
Linnavalitsuse saalis peetud avalikul planeeringu arutelul muretsesid halli kõrvale jääva Reketi 5 kortermaja elanikud kõige rohkem sellepärast, et mõisaparki kavandatav hoone hakkab nende vaadet varjama. „Meie maja korterid on kõik ühepoolsed. Kolmel korteril on üks aken mõisa poole ja ülejäänud kolm kõik uksetehase poole,” ütles Reketi 5 elanik Enn Heinorg. Ta lisas, et eriti puudutab see talvist aega, kui puud on raagus ja hallil kate peal. „Olgu see kate nii pastelne kui tahes,” ütles Heinorg.
Üks, kelle vaadet hall varjama hakkab, on Reketi 5 majas elav Anita Arst. Tema sõnul sarnaneb mõisaparki jalgpallihalli ehitamine nõukogude ajaga, kui ideoloogilistel põhjustel ehitati mõisakompleksidesse kõikvõimalikke sobimatuid hooneid.