Silt: andra kirna
Lugemislood: kes seda enam loeb
[caption id="attachment_457169" align="alignnone" width="1375"]
Andra Kirna. Foto: erakogu[/caption]
Kui vabakutselise ajakirjaniku Andra Kirna käest küsida, kas teda huvitaks 1929. aastal Tapperi kirjastuses välja antud „Läänerindel muutusteta” – E. M. Remarque’i romaan, mille on tõlkinud keegi salapärane Gr. Koch, siis vastus on jah. „Seda mul veel ei ole,” ütleb Kirna. Sama on Friedebert Tuglase „Esimese välisreisiga” – koltunud pagulasmälestustega 20. sajandi alguse Prantsusmaalt ja Itaaliast. Nii need köi
Andra Kirna. Foto: erakogu[/caption]
Kui vabakutselise ajakirjaniku Andra Kirna käest küsida, kas teda huvitaks 1929. aastal Tapperi kirjastuses välja antud „Läänerindel muutusteta” – E. M. Remarque’i romaan, mille on tõlkinud keegi salapärane Gr. Koch, siis vastus on jah. „Seda mul veel ei ole,” ütleb Kirna. Sama on Friedebert Tuglase „Esimese välisreisiga” – koltunud pagulasmälestustega 20. sajandi alguse Prantsusmaalt ja Itaaliast. Nii need köi
Andra Kirna: efektiivne koolipidamine või kaasav haridus
[caption id="attachment_422060" align="alignnone" width="1920"]
Andra Kirna, ajakirjanik[/caption]
Kohalikud omavalitsused korraldavad koolielu ümber, sulgevad või liidavad efektiivsuse nimel koole.
Eesti korraldab oma koolielu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi, kuhu on sisse kirjutatud kaasava hariduse printsiip. Koolielu ümberkorraldamise põhjendustes kõlab sageli lause, et kokkuhoid polegi nii tähtis, parandame kvaliteeti. Ometi on tõsi, et kooli pidamine on kallis.
Andra Kirna, ajakirjanik[/caption]
Kohalikud omavalitsused korraldavad koolielu ümber, sulgevad või liidavad efektiivsuse nimel koole.
Eesti korraldab oma koolielu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi, kuhu on sisse kirjutatud kaasava hariduse printsiip. Koolielu ümberkorraldamise põhjendustes kõlab sageli lause, et kokkuhoid polegi nii tähtis, parandame kvaliteeti. Ometi on tõsi, et kooli pidamine on kallis. 