Silt: ameerika ühendriigid
Hannes Rumm: meie suur sõenlane Donald
[caption id="attachment_397694" align="alignnone" width="2000"] Hannes Rumm. Foto: Ülo Nebokat[/caption]
Alustan täna ühe vana, teise maailmasõja ajast pärit anekdoodiga. See käibis toona kogu maailmas ning pandi kirja ka eesti rahvaluule kogudesse: kujutage ette, et maailmale valitakse uut poliitilist liidrit ning ka teie hääl loeb. Valida on kolme kandidaadi vahel, kelle isikut te ei tea ning otsus tuleb teha, tuginedes nende lühiiseloomustusele.
Esimene kandidaat on pidevalt suhelnud korrumpeerunud poliitikute ja ärimeestega, lisaks konsulteerib ta enne otsuste tegemist astroloogidega. Inimesena iseloomustab teda see, et tal on olnud kaks armukest, ta on ahelsuitsetaja ning ta joob
Erkki Bahovski: maailma aitab seletada Schrödingeri kass
[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption]
Pärast seda, kui Nobeli rahupreemia tänavune laureaat, Venezuela opositsiooniliider María Corina Machado oli andnud USA presidendile Donald Trumpile rahupreemia medali, toimus oodatult ühismeedias meemiplahvatus. Trump saamas risti Jeesuselt, võidukarikat Serena Williamsilt jms. Kuid ühismeedias leidus tõsisemaidki fakte.
Kontrollisin järele: 1943. aastal andis tõepoolest norra kirjanik Knut Hamsun oma Nobeli kirjanduspreemia natside propagandaministrile Joseph Goebbelsile. Vähemalt üks tõlgendus sellele aktile on, et sellega legitimeeris Hamsun Norra okupeerimise natside poolt.
Norra on taas tõu
Erkki Bahovski: avang Lõuna-Kaukaasias
[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"]
Erkki Bahovski. Foto: erakogu[/caption]
Läinud nädalavahetuse sündmustevoo varju – kui mõtleme Donald Trumpi ja Vladimir Putini peatsele kohtumisele Alaskal või Gaza sektorile – jäi Valges Majas sõlmitud eelrahulepe Aserbaidžaani ja Armeenia vahel. Rahusobitaja oli ei keegi muu kui Donald Trump.
Mida tähendab rahudeklaratsioon sisuliselt? Esmalt nn Trumpi koridori loomist. Zangezuri koridor loob ühendustee Kesk-Aasia vabariikide
Erkki Bahovski. Foto: erakogu[/caption]
Läinud nädalavahetuse sündmustevoo varju – kui mõtleme Donald Trumpi ja Vladimir Putini peatsele kohtumisele Alaskal või Gaza sektorile – jäi Valges Majas sõlmitud eelrahulepe Aserbaidžaani ja Armeenia vahel. Rahusobitaja oli ei keegi muu kui Donald Trump.
Mida tähendab rahudeklaratsioon sisuliselt? Esmalt nn Trumpi koridori loomist. Zangezuri koridor loob ühendustee Kesk-Aasia vabariikide
Mihkel Nestor: USA tollitariifid ei ole katastroof
[caption id="attachment_374849" align="alignnone" width="1357"]
Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption]
USA tähistas lõppeval nädalal tariifivabaduse päeva. Suuremat peotuju tegi see kahjuks vähestele.
Lõppeval nädalal kehtestas president Donald Trump vähemalt kümneprotsendised kaubandustollid pea kõigile riikidele, kellega USA kaupa teeb. Näiteks peavad Hiina eksportöörid edaspidi toime tulema 54protsendise tollima
Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption]
USA tähistas lõppeval nädalal tariifivabaduse päeva. Suuremat peotuju tegi see kahjuks vähestele.
Lõppeval nädalal kehtestas president Donald Trump vähemalt kümneprotsendised kaubandustollid pea kõigile riikidele, kellega USA kaupa teeb. Näiteks peavad Hiina eksportöörid edaspidi toime tulema 54protsendise tollima
Maailmapoliitika kaardimäng: mängivad ainult suured
[caption id="attachment_444300" align="alignnone" width="1920"]
Meeleavaldus Ukraina toetuseks San Franciscos. Foto: kuvatõmmis uudistekanali Fox ülekandest.[/caption]
Ukraina ja USA sõnasõja järel peatas USA relvaabi Venemaa a
Meeleavaldus Ukraina toetuseks San Franciscos. Foto: kuvatõmmis uudistekanali Fox ülekandest.[/caption]
Ukraina ja USA sõnasõja järel peatas USA relvaabi Venemaa a
Ameerika presidendivalimiste kampaania pööras uude suunda
[caption id="attachment_431205" align="alignnone" width="1920"]
Scanpix[/caption]
Kui Eestis on viimased 35 või rohkemgi aastat kogu aeg ajalugu tehtud, siis Ameerikas toimub see praegu ja seda tuletatakse meelde igal sammul. „Meie silme all toimuv läheb ajalooõpikusse.”
Korduvalt kõlab tõdemus: „See on kaardistamata maa,” pidades silmas, et pole kindlat mudelit, mille järgi edasist ennustada, kui ametis olevast asepresidendist võib ühtäkki saada järgmine presidendikandidaat juba umbes saja päeva pärast toimuvatel valimistel, kuna ametis olev president loobub kandideerimast.
See olukord muutis Ameerika praegust poliitilist kliimat järsult. Kui eelmisel nädalal peetud vabariikliku partei kongressil oli tuntav peaaegu käes oleva võidu joovastus ja demokraatide leeris valitses eeldatav matusemeeleolu, siis paar päeva hiljem muutus õhkkond pöördeliselt. President Biden teatas, et loobub.
Eelmine kord loobus USA ametis olev president teiseks ametiajaks kandideerimast 56 aastat tagasi – sel ajal 59aastane demokraat, USA 36. president Lyndon Johnson 1968. aasta märtsis, oma vähese populaarsuse tõttu, peamiselt Vietnami sõja pärast. Varasemas ajaloos on neid presidente veel, kes otsustasid teist ametiperioodi mitte püüelda – James K. Polk, James Buchanan, Rutherford B. Hayes, Calvin Coolidge ja Harry Truman.
USA praegune, 46. president Joseph R. Biden Jr. (81) tegi kolmapäeva õhtul oma presidendiaja alles neljanda telepöördumise Valge Maja ovaalkabinetist, et praegust erakorralist hetke – tema taandumist presidendi teiseks ametiajaks kandideerimast – Ameerikale ja maailmale selgitada. „Austan seda ametit. Kuid oma maad armastan ma rohkem. Miski ei saa pidurdada päästmast meie demokraatiat, k.a isiklikud ambitsioonid.”
Ta ütles, et on uute häälte aeg ja koht ning parim tee edasi on anda tõrvik uuele värskele noorele põlvkonnale, kiites seejärel asepresident Kamala Harrise (59) sitkust ja võimekust.
Scanpix[/caption]
Kui Eestis on viimased 35 või rohkemgi aastat kogu aeg ajalugu tehtud, siis Ameerikas toimub see praegu ja seda tuletatakse meelde igal sammul. „Meie silme all toimuv läheb ajalooõpikusse.”
Korduvalt kõlab tõdemus: „See on kaardistamata maa,” pidades silmas, et pole kindlat mudelit, mille järgi edasist ennustada, kui ametis olevast asepresidendist võib ühtäkki saada järgmine presidendikandidaat juba umbes saja päeva pärast toimuvatel valimistel, kuna ametis olev president loobub kandideerimast.
See olukord muutis Ameerika praegust poliitilist kliimat järsult. Kui eelmisel nädalal peetud vabariikliku partei kongressil oli tuntav peaaegu käes oleva võidu joovastus ja demokraatide leeris valitses eeldatav matusemeeleolu, siis paar päeva hiljem muutus õhkkond pöördeliselt. President Biden teatas, et loobub.
Eelmine kord loobus USA ametis olev president teiseks ametiajaks kandideerimast 56 aastat tagasi – sel ajal 59aastane demokraat, USA 36. president Lyndon Johnson 1968. aasta märtsis, oma vähese populaarsuse tõttu, peamiselt Vietnami sõja pärast. Varasemas ajaloos on neid presidente veel, kes otsustasid teist ametiperioodi mitte püüelda – James K. Polk, James Buchanan, Rutherford B. Hayes, Calvin Coolidge ja Harry Truman.
USA praegune, 46. president Joseph R. Biden Jr. (81) tegi kolmapäeva õhtul oma presidendiaja alles neljanda telepöördumise Valge Maja ovaalkabinetist, et praegust erakorralist hetke – tema taandumist presidendi teiseks ametiajaks kandideerimast – Ameerikale ja maailmale selgitada. „Austan seda ametit. Kuid oma maad armastan ma rohkem. Miski ei saa pidurdada päästmast meie demokraatiat, k.a isiklikud ambitsioonid.”
Ta ütles, et on uute häälte aeg ja koht ning parim tee edasi on anda tõrvik uuele värskele noorele põlvkonnale, kiites seejärel asepresident Kamala Harrise (59) sitkust ja võimekust. 