Silt: ameerika ühendriigid

[caption id="attachment_431205" align="alignnone" width="1920"] Scanpix[/caption] Kui Eestis on viimased 35 või rohkemgi aastat kogu aeg ajalugu tehtud, siis Ameerikas toimub see praegu ja seda tuletatakse meelde igal sammul. „Meie silme all toimuv läheb ajalooõpikusse.” Korduvalt kõlab tõdemus: „See on kaardistamata maa,” pidades silmas, et pole kindlat mudelit, mille järgi edasist ennustada, kui ametis olevast asepresidendist võib ühtäkki saada järgmine presidendikandidaat juba umbes saja päeva pärast toimuvatel valimistel, kuna ametis olev president loobub kandideerimast. See olukord muutis Ameerika praegust poliitilist kliimat järsult. Kui eelmisel nädalal peetud vabariikliku partei kongressil oli tuntav peaaegu käes oleva võidu joovastus ja demokraatide leeris valitses eeldatav matusemeeleolu, siis paar päeva hiljem muutus õhkkond pöördeliselt. President Biden teatas, et loobub. Eelmine kord loobus USA ametis olev president teiseks ametiajaks kandideerimast 56 aastat tagasi – sel ajal 59aastane demokraat, USA 36. president Lyndon Johnson 1968. aasta märtsis, oma vähese populaarsuse tõttu, peamiselt Vietnami sõja pärast. Varasemas ajaloos on neid presidente veel, kes otsustasid teist ametiperioodi mitte püüelda – James K. Polk, James Buchanan, Rutherford B. Hayes, Calvin Coolidge ja Harry Truman. USA praegune, 46. president Joseph R. Biden Jr. (81) tegi kolmapäeva õhtul oma presidendiaja alles neljanda telepöördumise Valge Maja ovaalkabinetist, et praegust erakorralist hetke – tema taandumist presidendi teiseks ametiajaks kandideerimast – Ameerikale ja maailmale selgitada. „Austan seda ametit. Kuid oma maad armastan ma rohkem. Miski ei saa pidurdada päästmast meie demokraatiat, k.a isiklikud ambitsioonid.” Ta ütles, et on uute häälte aeg ja koht ning parim tee edasi on anda tõrvik uuele värskele noorele põlvkonnale, kiites seejärel asepresident Kamala Harrise (59) sitkust ja võimekust.