Silt: ajalookonverents

[gallery ids="435659,435660,435688,435661,435658,435662,435664,435665,435666,435667,435668,435669,435670,435671,435673,435674,435675,435677,435678,435679,435680,435681,435682,435683,435684,435685,435686,435687,435689,435690"]   Laupäeval Lihula mõisas peetud ajalookonverentsi keskmes oli kuus Lõuna-Läänemaalt pärit või mingil eluhetkel sealkandis elanud inimest, kes on jätnud jälje ajalukku. „Kõik need mehed, kellest täna räägime, olid positiivsed tegelased, kes tegid palju ära,“ ütles ajaloolane Mati Mandel konverentsi sisse juhatades. Ta lootis, et kõigist kõlanud ettekannetest sünnivad ka artiklid järgmisse Vana-Läänemaa ajaloo kogumikku, sest inimesed, kellest konverentsil kõneldi, oleksid seda väärt. Ettekandjad avasid konverentsil kunstihuvilise meremehe Aleksander Vahteri, liblikateadlase Konstantin Peterseni, spordisangar Aleksander Kreegi, kooliõpetaja ja seltskonnategelase Anton Ulpuse, kunstnik Mihkel Päri ja poliitik Jüri Uluotsa elu.

[caption id="attachment_434755" align="alignnone" width="1816"] Aleksander Vahteri maja Lihulas Tallinna maanteel on korda tehtud. Foto erakogu[/caption] Lihula mõisas 28. septembril toimuv ajalookonverents käsitleb Lõuna-Läänemaalt pärit tuntud isikute elukäiku. Konverentsi mõte sai alguse teabest, et just 28. septembril 160 aastat tagasi sündis Mõisakülas Kuke kõrtsis mees, kelle pikk elu oli suures osas pühendatud meresõidule. Tegemist oli Aleksander Vahteriga, kes omandas Londoni Mereinseneride Akadeemias 1. järgu laevamehaaniku kutsetunnistuse ja sõitis tervelt 41 aastat merd.

[gallery ids="429268,429269,429270,429271,429272,429273,429274,429275,429276,429277,429278,429279,429280,429281,429282,429283,429284,429285,429286,429287,429288,429289,429290,429291,429292,429293"]   Sel ajal kui eestirootslased Haapsalu linnuseõuel laulu- ja tantsupidu pidasid, käis linnusemüüride vahel ajalookonverents. 30. korda said ajaloolased juuli esimesel laupäeval Haapsalus kokku, et heita valgust mõnele seni varju jäänud tahule Läänemaa ajaloost. Haapsalu ja Läänemaa muuseumi juht Anton Pärn ütles juubelikonverentsi avades, et Läänemaa muuseumi ajalookonverents kuulub esimeste ajalookonverentside hulka, mida taasiseseisvunud Eestis korraldama hakati ja mis on püsinud siiani.

[caption id="attachment_428910" align="alignnone" width="744"] Haapsalu linnusemuuseumi juhi mullune ettekanne Haapsalu linnavapist jõudis nüüd Läänemaa muusuemi toimetistesse. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Laupäeval saavad ajaloolased ja ajaloohuvilised juba 30. korda südasuvises Haapsalus kokku, et pidada Läänemaa muuseumi ajalookonverentsi. Kui tavapäraselt on konverents toimunud Haapsalu kultuurikeskuses, siis sel aastal räägitakse ajaloost Haapsalu linnusemuuseumis. Konverentsi korraldava muuseumi peavarahoidja Eve Otstaveli sõnul on teemade ring tänavusel konverentsil laienenud. „Sel aastal on palju 20. sajandi teemasid. On hea, et ka 20. sajandit vaadatakse kui uurimisobjekti,” ütles Otstavel.

[gallery ids="403251,403253,403255,403257,403259,403261,403263,403265,403267,403269,403271,403273,403275,403277,403279,403281,403283,403285,403287,403289,403291,403293,403295,403297,403299,403301,403303,403305,403307,403309,403311,403313,403315,403317,403319,403321,403323,403325,403327,403329,403331,403333"] Fotod Kaire Reiljan Läänemaa muuseumi ajalookonverents tõi laupäeval Haapsalu kultuurikeskusse kokku üle 60 ajaloolase ja ajaloohuvilise. Suvised ajalookonverentsi korraldas Läänemaa muuseum juba 29. korda ja traditsiooniliselt katsid etteanded mitu sajandit Läänemaa ajaloost – keskajast tänapäevani välja.

[caption id="attachment_402879" align="alignnone" width="2000"] Ajalookonverentsil esineb Haapsalu linnuse muuseumi juhataja Jaak Mäll. Foto: erakogu[/caption] Tänavuse, juba 29. korda toimuva Läänemaa muuseumi ajalookonverentsi teemad katavad mitmesaja aasta pikkuse vahemiku, ulatudes keskajast isegi otsapidi sellesse sajandisse. Just nii pikka perioodi käsitleb oma ettekandes Haapsalu linnuse muuseumi juhataja Jaak Mäll, kes räägib Haapsalu vapi ajaloost. „Esimesest pitsatist kuni viimaseni välja,” ütles Mäll ettekannet kokku võttes. Haapsalu sai oma viimase vapi 2018. aastal.

[caption id="attachment_367244" align="alignnone" width="2000"] Kaire Tooming rääkis konverentsil kirikute rajamisest. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Juba 28 aastat on suve kõige kuumemal ajal tuldud Haapsalus kokku selleks, et rääkida Läänemaa ajaloost. Erand polnud tänavunegi suvi. Seekordse konverentsi kavas oli seitse ettekannet, mis ajateljele panduna katsid tuhatkond aastat, ulatudes muinasajast nõukogude ajani. Kõige kaugemale minevikku viis kuulajad Eesti üks tunnustatumaid numismaatika asjatundjaid Ivar Leimus, kes on konverentsil juba staažikas esineja. Seekord kõneles Leimus Haapsalu ümbrusest leitud esiajaloolistest hõbeaaretest. Peamiselt lahkas ta mullu Kirimäelt päevavalgele tulnud hõbeaaret, mille 124 münti, hõbeesemed ja -kangid on maapinda peidetud 13. sajandi alguses. Aarde kõige haruldasem leid on Leimuse sõnul hõbedakang kahe Ojamaa münditempli jäljega. „See on täielik uunikum. Rootsi ajaloolased pidid toolilt maha kukkuma, kui sellest kuulsid,” ütles Leimus.

[caption id="attachment_367244" align="alignnone" width="2000"] Kaire Tooming räägib konverentsil kirikute rajamisest. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Laupäeval saavad Haapsalu kultuurikeskuses 28. korda kokku ajaloolased ja ajaloohuvilised, et maha pidada Läänemaa muuseumi südasuvine ajalookonverents.