Silt: ajalookonverents
Lääne-Nigulas tuleb ajalookonverents
[caption id="attachment_468393" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula kihelkonnaloo esimese osa esitlus detsembris 2024. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula kihelkonna ajalookonverents keskendub 1941.–1953. aastale – ühele kõige süngemale perioodile meie ajaloos.
1941. aasta suvesõjast Läänemaal ja Lääne-Nigulas, sh Palivere lahingust ja Võntküla kokkupõrkest kõneleb sõjaajalugu käsitlevate raamatute autor Hanno Ojalo.
Lääne-Nigula inimkaotustest aastatel 1941–1953 räägib Taebla seltsi juhatuse liige ja Lääne-Nigula kihelkonnaraamatute koostaja Mikk Lõhmus.
2024. aasta detsembris ilmunud mahuka kihelkonnaloo teine osa ilmub selle aasta lõpuks ja konverents on osa selle
Ajalookonverents tegi kummarduse Mati Mandlile
[gallery ids="452756,452757,452759,452758,452760,452755,452761,452762,452715,452714,452713,452712,452711,452710,452716,452717,452709,452719,452718,452720,452743,452744,452722,452721,452723,452724,452725,452726,452727,452728,452729,452730,452731,452732,452733,452734,452735,452736,452737,452738,452739,452741,452745,452746,452747,452748,452749,452750,452751,452752,452753,452754"]
Läänemaa muuseumi ajalookonverents, toimetised ja arheoloogianäitus olid pühendatud juunis 80aastaseks saanud arheoloog Mati Mandelile.
Konverentsi ettevalmistused olid käinud saladuskatte all, et päevakangelane sellest aimu ei saaks. Ja saladust õnnestus pidada. „Ma aimasin, et midagi tehakse, aga et nii vägevat, see on küll täielik üllatus,“ ütles Mandel päeva lõpuks.
Eriti liigutatud oli Mandel linnusemuuseumi põhjatiiva kolmes esimese korruse ruumis avatud arheoloogianäitusest, kus on väljas leiud viimase poole sajandi jooksul Mandeli poolt läbi viidud arheoloogilistelt kaevamistelt Lihulas, Ehmjas, Uuglas, Ahlis, Maidlas ja mujalgi.
Näituse koostaja, Mandeli õp
Ajalookonverents tuleb koos arheoloogianäitusega
[caption id="attachment_429271" align="alignnone" width="1920"]
Linnusemuuseumi juhataja Jaak Mäll mullusel ajalookonverentsil. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa muuseumi tänavune ajalookonverents keskendub arheoloogiale ja vanemale ajaloole. Läänemaa maapõue uurimisest jutustab ka konverentsi lõpus avatav näitus.
Laupäeval kogunevad juba 31. korda Haapsallu ajaloolased ja ajaloohuvilised, et pidada Läänemaa muuseumi ajalookonverentsi ja esitleda Läänemaa muuseumi toimetiste uut numbrit. Teist aastat peetakse konverentsi Haapsalu linnusemuuseumis, kus laupäeval avatakse arheoloogianäitus. Tavakülastajatele on linnuse
Linnusemuuseumi juhataja Jaak Mäll mullusel ajalookonverentsil. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa muuseumi tänavune ajalookonverents keskendub arheoloogiale ja vanemale ajaloole. Läänemaa maapõue uurimisest jutustab ka konverentsi lõpus avatav näitus.
Laupäeval kogunevad juba 31. korda Haapsallu ajaloolased ja ajaloohuvilised, et pidada Läänemaa muuseumi ajalookonverentsi ja esitleda Läänemaa muuseumi toimetiste uut numbrit. Teist aastat peetakse konverentsi Haapsalu linnusemuuseumis, kus laupäeval avatakse arheoloogianäitus. Tavakülastajatele on linnuse
Haapsalu ja Läänemaa muuseumid kandideerivad kahele aastaauhinnale
[caption id="attachment_429283" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu ja Läänemaa muuseumide korraldatud ajalookonverents on üks aastaauhindade nominent. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Eesti muuseumide aastaauhindadele on nomineeritud kaks Läänemaa muuseumi.
Aasta muuseumihariduse edendaja tiitlile on nomineeritud Iloni Imedemaa korraldatud regulaarsed haridusprogrammid Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse patsientidele ja aasta teadusürituse tiitlile on nomineeritud Haapsalu ja Läänemaa muuseumide 30. ajalookonverents.
Aastaauhindade jagamine toob kokku muuseumitöö tipptegijad, kes koos tähistavad loomingulisust, uuenduslikkust ja pühendumust. Võitjad selguvad 7. veebruaril Tartus toimuval auhinnagalal.
Muuseumiauhindade konkursile laekus tänavu 115 taotlust kümnes kategoorias,
Haapsalu ja Läänemaa muuseumide korraldatud ajalookonverents on üks aastaauhindade nominent. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Eesti muuseumide aastaauhindadele on nomineeritud kaks Läänemaa muuseumi.
Aasta muuseumihariduse edendaja tiitlile on nomineeritud Iloni Imedemaa korraldatud regulaarsed haridusprogrammid Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse patsientidele ja aasta teadusürituse tiitlile on nomineeritud Haapsalu ja Läänemaa muuseumide 30. ajalookonverents.
Aastaauhindade jagamine toob kokku muuseumitöö tipptegijad, kes koos tähistavad loomingulisust, uuenduslikkust ja pühendumust. Võitjad selguvad 7. veebruaril Tartus toimuval auhinnagalal.
Muuseumiauhindade konkursile laekus tänavu 115 taotlust kümnes kategoorias,
Lihula ajalookonverents tegi kummarduse inimestele
[gallery ids="435659,435660,435688,435661,435658,435662,435664,435665,435666,435667,435668,435669,435670,435671,435673,435674,435675,435677,435678,435679,435680,435681,435682,435683,435684,435685,435686,435687,435689,435690"]
Laupäeval Lihula mõisas peetud ajalookonverentsi keskmes oli kuus Lõuna-Läänemaalt pärit või mingil eluhetkel sealkandis elanud inimest, kes on jätnud jälje ajalukku.
„Kõik need mehed, kellest täna räägime, olid positiivsed tegelased, kes tegid palju ära,“ ütles ajaloolane Mati Mandel konverentsi sisse juhatades. Ta lootis, et kõigist kõlanud ettekannetest sünnivad ka artiklid järgmisse Vana-Läänemaa ajaloo kogumikku, sest inimesed, kellest konverentsil kõneldi, oleksid seda väärt.
Ettekandjad avasid konverentsil kunstihuvilise meremehe Aleksander Vahteri, liblikateadlase Konstantin Peterseni, spordisangar Aleksander Kreegi, kooliõpetaja ja seltskonnategelase Anton Ulpuse, kunstnik Mihkel Päri ja poliitik Jüri Uluotsa elu.
Lihula ajalookonverentsi keskmes on inimesed
[caption id="attachment_434755" align="alignnone" width="1816"]
Aleksander Vahteri maja Lihulas Tallinna maanteel on korda tehtud. Foto erakogu[/caption]
Lihula mõisas 28. septembril toimuv ajalookonverents käsitleb Lõuna-Läänemaalt pärit tuntud isikute elukäiku.
Konverentsi mõte sai alguse teabest, et just 28. septembril 160 aastat tagasi sündis Mõisakülas Kuke kõrtsis mees, kelle pikk elu oli suures osas pühendatud meresõidule. Tegemist oli Aleksander Vahteriga, kes omandas Londoni Mereinseneride Akadeemias 1. järgu laevamehaaniku kutsetunnistuse ja sõitis tervelt 41 aastat merd.
Aleksander Vahteri maja Lihulas Tallinna maanteel on korda tehtud. Foto erakogu[/caption]
Lihula mõisas 28. septembril toimuv ajalookonverents käsitleb Lõuna-Läänemaalt pärit tuntud isikute elukäiku.
Konverentsi mõte sai alguse teabest, et just 28. septembril 160 aastat tagasi sündis Mõisakülas Kuke kõrtsis mees, kelle pikk elu oli suures osas pühendatud meresõidule. Tegemist oli Aleksander Vahteriga, kes omandas Londoni Mereinseneride Akadeemias 1. järgu laevamehaaniku kutsetunnistuse ja sõitis tervelt 41 aastat merd.
1
Läänemaa muuseumi ajalookonverents oli kaldu uuema aja poole
[gallery ids="429268,429269,429270,429271,429272,429273,429274,429275,429276,429277,429278,429279,429280,429281,429282,429283,429284,429285,429286,429287,429288,429289,429290,429291,429292,429293"]
Sel ajal kui eestirootslased Haapsalu linnuseõuel laulu- ja tantsupidu pidasid, käis linnusemüüride vahel ajalookonverents.
30. korda said ajaloolased juuli esimesel laupäeval Haapsalus kokku, et heita valgust mõnele seni varju jäänud tahule Läänemaa ajaloost. Haapsalu ja Läänemaa muuseumi juht Anton Pärn ütles juubelikonverentsi avades, et Läänemaa muuseumi ajalookonverents kuulub esimeste ajalookonverentside hulka, mida taasiseseisvunud Eestis korraldama hakati ja mis on püsinud siiani.
Ajalookonverents peab juubelit
[caption id="attachment_428910" align="alignnone" width="744"]
Haapsalu linnusemuuseumi juhi mullune ettekanne Haapsalu linnavapist jõudis nüüd Läänemaa muusuemi toimetistesse. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Laupäeval saavad ajaloolased ja ajaloohuvilised juba 30. korda südasuvises Haapsalus kokku, et pidada Läänemaa muuseumi ajalookonverentsi.
Kui tavapäraselt on konverents toimunud Haapsalu kultuurikeskuses, siis sel aastal räägitakse ajaloost Haapsalu linnusemuuseumis.
Konverentsi korraldava muuseumi peavarahoidja Eve Otstaveli sõnul on teemade ring tänavusel konverentsil laienenud. „Sel aastal on palju 20. sajandi teemasid. On hea, et ka 20. sajandit vaadatakse kui uurimisobjekti,” ütles Otstavel.
Haapsalu linnusemuuseumi juhi mullune ettekanne Haapsalu linnavapist jõudis nüüd Läänemaa muusuemi toimetistesse. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Laupäeval saavad ajaloolased ja ajaloohuvilised juba 30. korda südasuvises Haapsalus kokku, et pidada Läänemaa muuseumi ajalookonverentsi.
Kui tavapäraselt on konverents toimunud Haapsalu kultuurikeskuses, siis sel aastal räägitakse ajaloost Haapsalu linnusemuuseumis.
Konverentsi korraldava muuseumi peavarahoidja Eve Otstaveli sõnul on teemade ring tänavusel konverentsil laienenud. „Sel aastal on palju 20. sajandi teemasid. On hea, et ka 20. sajandit vaadatakse kui uurimisobjekti,” ütles Otstavel. 
Konverents tõi ajaloolased keset suve Haapsallu
[gallery ids="403251,403253,403255,403257,403259,403261,403263,403265,403267,403269,403271,403273,403275,403277,403279,403281,403283,403285,403287,403289,403291,403293,403295,403297,403299,403301,403303,403305,403307,403309,403311,403313,403315,403317,403319,403321,403323,403325,403327,403329,403331,403333"]
Fotod Kaire Reiljan
Läänemaa muuseumi ajalookonverents tõi laupäeval Haapsalu kultuurikeskusse kokku üle 60 ajaloolase ja ajaloohuvilise.
Suvised ajalookonverentsi korraldas Läänemaa muuseum juba 29. korda ja traditsiooniliselt katsid etteanded mitu sajandit Läänemaa ajaloost – keskajast tänapäevani välja.
Ajalookonverents – keskaegsest kabelist esimese kooliarvutini
[caption id="attachment_402879" align="alignnone" width="2000"] Ajalookonverentsil esineb Haapsalu linnuse muuseumi juhataja Jaak Mäll. Foto: erakogu[/caption]
Tänavuse, juba 29. korda toimuva Läänemaa muuseumi ajalookonverentsi teemad katavad mitmesaja aasta pikkuse vahemiku, ulatudes keskajast isegi otsapidi sellesse sajandisse.
Just nii pikka perioodi käsitleb oma ettekandes Haapsalu linnuse muuseumi juhataja Jaak Mäll, kes räägib Haapsalu vapi ajaloost. „Esimesest pitsatist kuni viimaseni välja,” ütles Mäll ettekannet kokku võttes. Haapsalu sai oma viimase vapi 2018. aastal.
Ajalookonverentsil esineb Haapsalu linnuse muuseumi juhataja Jaak Mäll. Foto: erakogu[/caption]
Tänavuse, juba 29. korda toimuva Läänemaa muuseumi ajalookonverentsi teemad katavad mitmesaja aasta pikkuse vahemiku, ulatudes keskajast isegi otsapidi sellesse sajandisse.
Just nii pikka perioodi käsitleb oma ettekandes Haapsalu linnuse muuseumi juhataja Jaak Mäll, kes räägib Haapsalu vapi ajaloost. „Esimesest pitsatist kuni viimaseni välja,” ütles Mäll ettekannet kokku võttes. Haapsalu sai oma viimase vapi 2018. aastal.