Silt: Aive Saadjärv

[caption id="attachment_397673" align="alignnone" width="2000"] Emakeelepäeval kauneimat eestikeelset sõna valinud Haapsalu põhikooli kaheksandikud e-eksamit ilmselt veel tegema ei pea. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Üheksanda klassi õppurid said sel aastal esimest korda teha eesti keele e-eksamit, Läänemaa koolidest osalesid e-katseeksamil ainsana Haapsalu põhikooli vene osakonna õpilased. Haapsalu põhikooli õpilased testisid e-eksamit aines eesti keel teise keelena. Haapsalu põhikooli õppealajuhataja Aive Saadjärv ütles Lääne Elule, et kerge see õpilastele polnud. „Eksam sisaldas nii B1 kui B2 taseme ülesandeid. Keeruline oli see eelkõige selle pärast, et praegu teevad B2 tasemel eksamit gümnaasiumiõpilased,“ ütles Saadjärv. E-eksami tulemused selguvad mai lõpul. Saadjärv arvates saabki eesti keel teise keelena olema ilmselt esimene, kus e-eksamit kasutama hakatakse. „E-eksamitest on juba kaua räägitud. Olles ise selle eksamiga hindajana seotud, julgen küll öelda, et on näpuvigu, mida ilmselt pastakaga kirjutades ei teeks,” ütles Saadjärv. Ta tõi näiteks „ie” kirjutamise „ei” asemel.

[caption id="attachment_252616" align="alignnone" width="400"] 2. klassi ainus õpilane Miron Semjonov on viimane laps, kes saab Haapsalus venekeelse põhihariduse. Klassijuhataja Farida Nagajeva on lubanud, et enne ta pensionile ei lähe, kui Miron lõpetab 4. klassi. Eduard Laur[/caption] 1. septembrist õpivad 46 endise vene kooli last Haapsalu põhikoolis. Nendega tuli vanast koolist kaasa 13 õpetajat. Nad õpivad kolmandat kuud eesti koolis, aga vene keeles. Koos eesti lastega on ainult mõned tunnid – kehaline kasvatus, kunsti- ja tööõpetus ning käsitöö. Nende oma kooli, vene kooli asemel laiutab juba mõnda aega tühi plats – kool pandi läinud kevadel kinni ja maja lammutati suvel maha. Haapsalu põhikoolis on vene lastel oma harjunud õpetajad, kes nendega kaasa tulid, vanad klassikaaslased, omakeelne õpe. Kõik oleks nagu samamoodi kui varem, aga ometi on tunne, nagu oleks nad kool koolis – klaasseina taga.

[caption id="attachment_251472" align="alignnone" width="900"] Juhendaja Aive Saadjärv puhub soikunud vestlusele kiiresti elu sisse. Arvo Tarmula[/caption] Haapsalus Teele kohvikus on neli kuud tegutsenud keelekohvik, kus võib ja saab õppida eesti keelt. Tavapärase keelekursusega pole keelekohvikul suurt pistmist. Just keelekohvik on ettevõtmise kohta ainuõige sõna – kümmekond naist kolme-neljakaupa laudade taga ja ajavad juttu. Keelekohviku pidajad Aive Saadjärv ja Erika Veide saalivad ringi nagu viksid ettekandjad, kuulavad teraselt ja liituvad kord ühe, kord teise laudkonnaga, et soikuma kippuvat vestlust elavdada. Keelekohvikus õpitakse keelt vesteldes. Mina olin kolmapäeval ühes lauas Margarite Melnitšenko ja Olga Boldõreva ehk Rita ja Oljaga. Keelekohvikus on kõik omavahel head tuttavad, ollakse eesnimede peal, nii et Olja küsib minult alustuseks püüdlikus eesti keeles: „Kuidas sinu nimi on?” ja paneb selle kirja. Endine Nikolai kooli direktor Saadjärv ja keelekümblusõpetaja Veide käivitasid keelekohviku juulis. Nelja kuuga on sealt läbi käinud üle neljakümne keeleõppija – põhiliselt Haapsalu venelased, aga ka soomlased. Pidevalt on kohal käinud paarkümmend. Saadjärve sõnul on edasiminek olnud tohutu. „Oljaga näiteks oleme vanad tuttavad, aga omavahel hakkasime eesti keeles rääkima alles keelekohvikus. Varem ei juhtunud seda kunagi,” ütleb Saadjärv.

[caption id="attachment_244685" align="aligncenter" width="900"] Aive Saadjärv. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Haapsalus Teele kohvikus käib juulikuu algusest kord nädalas koos keelekohvik, kus muukeelsed inimesed õpivad vestlusvormis eesti keelt. „Oleme praeguseks kokku saanud kolm korda,” ütles keelekohviku pidaja Aive Saadjärv.

Aive Saadjärv. Foto: Arvo Tarmula Kui Haapsalu vene kooli viimane direktor Aive Saadjärv 28 aastat tagasi Haapsallu õpetajaks suunati, arvas ta, et ei pea kolme aastatki vastu. „Aga näe, nüüd on kolmest aastast saanud peaaegu kolmkümmend,” ütleb ta kolmapäeval oma kabinetis. Vene kool elab oma viimaseid päevi.

Nikolai kooli maja on ehitatud 1973. aastal. Kooli huvijuht Ljudmila Jampolskaja mäletab hästi, kuidas maja ehitati. Väikese tüdrukuna mängis ta ehitusel päevade kaupa. „Õppisin seal uisutama. Ehitusplats oli nagu üks suur liuväli,” meenutas Jampolskaja. Ta on Nikolai kooli lõpetanud ja seal 25 aastat töötanud. „Lapsepõlv, kooliaastad, esimene armastus – kõik on siin majas koos. Minu südames on kurbus,” ütles Jampolskaja.