Silt: Aide-Leit Lepmets
Kunstiklubi avas sügisvärvilise näituse
[gallery ids="437045,437046,437047,437048,437049,437050,437051,437052,437053,437054,437055,437056,437057,437058,437059,437060,437061,437062,437063,437064,437065,437066,437067,437068,437069,437070,437071,437072,437073"]
Haapsalu kunstiklubi sügisnäitus on nimele omaselt värviline, tuues vaataja ette siinsete harrastuskunstnike viimase aja loomingu.
Teisipäevaõhtusel sügisnäituse avamisel oli Haapsalu kunstikooli majagalerii puupüsti inimesi täis. Pole ka imestada, sest näitusel on väljas paarikümne kunstiklubi liikme tööd – 15 maalija ja kuue keraamiku.
Et kunstikooli majagalerii pole kummist, sai iga klubiliige välja panna üks-kaks, üksikutel juhtudel kolm tööd. Kunstiklubi eestvedaja Aide Leit-Lepmetsa sõnul meeldib ka talle endale käia vaatamas just kõikvõimalike ühenduste näitusi, kus näha mitme kunstniku tööd. „Muidu on ikka nii, et kunstnik kas meeldib või ei meeldi, aga grupinäituste puhul nagu siin ei usu ma, et ükskõik, kes
1
Kunstikoolis valmis kaheksa Valget Daami
[caption id="attachment_425537" align="alignnone" width="1920"]
Andra Kirna foto[/caption]
Kaheksa Valge Daami vineersiluetti said Haapsalu kunstikooli õue peal kleidid selga ja pannakse Haapsalu sünnipäevaks näitusele.
„Valged Daamid on valmis, aga meid ootavad toonid,“ ütles Haapsalu kunstikooli õpetaja Aide Leit-Lepmets. „Valge ei ole ainult valge. On jäävalge, pärlmuttervalge, merikarbivalge, šampinjonivalge.“
Kolmapäeval oli Haapsalu kunstikooli kogunenud kunstikooli õpilasi ja igas eas täiskasvanuid, et koos kaunistada Valge Daami siluetid, mis õue peal juba ootasid. Tooniõpetus jagatud, võeti paaridesse: iga täiskasvanu kohta üks laps. „Iga laps leiab endale daami. Lapsed teavad, mida teha,“ ütles Leit-Lepmets. Lapsed said õpetaja käest papitüki peale värve: punast, sinist ja kollast, aga mitte rohelist.
„Sekundaarvärve meil ei ole, sest neid ei tohi meie lapsed kasutada,“ ütles Leit-Lepmets täiskasvanutele ja selgitas: sekundaarvärvid on sellised värvid, mida saab põhivärve segades, ja just seda lapsed täiskasvanutele ka õpetasid: kui segada sinist ja kollast, saab rohelise, kui punast ja sinist, saab lilla. „Siin peaks olema kogu maailma värvid olemas,“ ütles Leit-Lepmets plastpudelist papitükile värvi pigistades. „Ainult natuke tuleb vaeva näha.“ Heledust-tumedust sai toonida valge ja mustaga.
Andra Kirna foto[/caption]
Kaheksa Valge Daami vineersiluetti said Haapsalu kunstikooli õue peal kleidid selga ja pannakse Haapsalu sünnipäevaks näitusele.
„Valged Daamid on valmis, aga meid ootavad toonid,“ ütles Haapsalu kunstikooli õpetaja Aide Leit-Lepmets. „Valge ei ole ainult valge. On jäävalge, pärlmuttervalge, merikarbivalge, šampinjonivalge.“
Kolmapäeval oli Haapsalu kunstikooli kogunenud kunstikooli õpilasi ja igas eas täiskasvanuid, et koos kaunistada Valge Daami siluetid, mis õue peal juba ootasid. Tooniõpetus jagatud, võeti paaridesse: iga täiskasvanu kohta üks laps. „Iga laps leiab endale daami. Lapsed teavad, mida teha,“ ütles Leit-Lepmets. Lapsed said õpetaja käest papitüki peale värve: punast, sinist ja kollast, aga mitte rohelist.
„Sekundaarvärve meil ei ole, sest neid ei tohi meie lapsed kasutada,“ ütles Leit-Lepmets täiskasvanutele ja selgitas: sekundaarvärvid on sellised värvid, mida saab põhivärve segades, ja just seda lapsed täiskasvanutele ka õpetasid: kui segada sinist ja kollast, saab rohelise, kui punast ja sinist, saab lilla. „Siin peaks olema kogu maailma värvid olemas,“ ütles Leit-Lepmets plastpudelist papitükile värvi pigistades. „Ainult natuke tuleb vaeva näha.“ Heledust-tumedust sai toonida valge ja mustaga. 
Kunstikooli majagaleriis näeb õuna nii, nagu see on
[gallery ids="420699,420701,420702,420703,420704,420705,420706,420707,420708,420709,420710,420711,420712,420713,420714,420715,420716,420717,420718,420719,420720,420721,420722,420723,420724,420725,420726,420727"]
Haapsalu kunstikooli majagaleriis näitavad praegu oma töid kooli täiskasvanud õppijad – Mai Aavasalu keraamika- ja Aide Leit-Lepmetsa joonistuskursuse õpilased.
Nagu ütleb näituse pealkirigi – „ÕuNõu“ –, on põhimotiiviks õun, seda vähemalt seintel olevatel piltidel. Keraamikaväljapanek on aga inspireeritud uue maailma põliselanike kunsti mustritest ja motiividest.
Galerii: Haapsalu kunstikooli keldrigalerii vallutasid kassid
[gallery ids="366806,366807,366808,366809,366810,366811,366812,366813,366814,366815,366816,366817,366818,366819,366820,366821,366822,366823,366824,366825,366826,366827,366828,366829,366830,366831,366832,366833,366834,366835,366836,366837,366838,366839,366840,366841,366842,366843,366844,366845,366846"]
Näituse “Kassikeste üheksa elu” avamine. Fotod Andra Kirna
Aide Leit-Lepmets ja Maire Nigul avasid kolmapäeval Haapsalu kunstikooli keldrigaleriis näituse “Kassikeste üheksa elu”.
Galerii: kunstiklubi näitab lilli ja liblikaid
[gallery ids="361708,361710,361712,361714,361716,361718,361720,361722,361724,361726,361729,361731,361733,361735,361737,361739,361741,361743,361746,361748,361750,361752,361754,361756,361758,361760,361762,361765"]
Malle-Liisa Raigla fotod
Teisipäeval avas Haapsalu kunstiklubi kunstikooli hoovigaleriis kevadnäituse „Lilled ja liblikad”.
Kunstiklubi eestvedaja Aide Leit-Lepmetsa sõnul on näitus kevadele iseloomulik ja sisaldab nii lilli kui ka liblikaid – sellest ka näituse nimi. „Pildid ütlevad kõik ära, ma ei taha ühtegi sõna juurde öelda,” ütles Leit-Lepmets.
Täiskasvanud kunstiõpilased näitavad oma sugulasi
[gallery ids="358736,358740,358744,358748,358753,358757,358761,358763,358767,358771,358777,358779,358781,358783,358785,358787,358789,358791,358793,358795,358797,358799,358801,358804,358808,358810,358812,358816,358818,358820,358823,358825,358827,358829,358831,358833,358835"]
Malle-Liisa Raigla fotod
Teisipäevast näeb Haapsalu kunstikoolis täiskasvanud joonistamis- ja keraamikakursuse õpilaste töid.
Kunstikooli joonistamisõpetaja Aide Leit-Lepmetsa sõnul kasutas ta esimese ja teise aasta kunstiõpilaste õpetamiseks Ameerika kunstiõpetaja Betty Edwardsi õpetust „Joonistamine parema ajupoolkeraga”. „Vasakus ajupoolkeras, mida koolis treenitakse, on meie teadmised. Kui joonistama hakatakse, siis mõeldakse, et see on samamoodi teadmiste põhine, aga see on vaatamise põhine,” selgitas Leit-Lepmets. „Pole inimest, kes ei oska joonistada. Tegelikult ei osata hoopis vaadata,” lisas ta.
Vanaproua kirjutas Haapsalule tänutäheks muinasjuturaamatu
[caption id="attachment_338659" align="alignnone" width="2000"] Anne Rekkaro vastne raamat „Muinasjutte Haapsalust” vestab tosin lugu, mille autor on pühendanud Haapsalule. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Haapsallase Anne Rekkaro vastses raamatus „Muinasjutte Haapsalust” on tosin muinasjuttu, raamatu on illustreerinud haapsallane Aide Leit-Lepmets.
„Selles raamatus on 12 lugu. Iga kuu kirjutasin ühe loo,” ütles Rekkaro. „Mõtlesin Haapsalu peale selles mõttes, et Haapsalus võeti mind üsna hästi vastu, kui ma siia seitse aastat tagasi elama tulin.”
Anne Rekkaro vastne raamat „Muinasjutte Haapsalust” vestab tosin lugu, mille autor on pühendanud Haapsalule. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Haapsallase Anne Rekkaro vastses raamatus „Muinasjutte Haapsalust” on tosin muinasjuttu, raamatu on illustreerinud haapsallane Aide Leit-Lepmets.
„Selles raamatus on 12 lugu. Iga kuu kirjutasin ühe loo,” ütles Rekkaro. „Mõtlesin Haapsalu peale selles mõttes, et Haapsalus võeti mind üsna hästi vastu, kui ma siia seitse aastat tagasi elama tulin.”