Aprillis, pärast tuleohtliku aja väljakuulutamist, on päästeamet võtnud kõrgendatud tähelepanu alla lõkketegemised.
Lääne päästeosakonna tuleohutusinspektor Galina Kiivit ütles, et läinud reede pärastlõunal ringi liikudes tuli tal nelja lõkke puhul lõkketegemise reeglitele tähelepanu juhtida.
Peamiselt eksitakse Kiiviti sõnul selle vastu, et tehakse lõke hoonetele või metsale liiga lähedale ja lõkke juures pole esmaseid tulekustutusvahendeid. “Palju näeb ka seda, et lõkkes põletatakse näiteks plastmassi,” lisas Kiivit.
Lõkkereidi toimuvad peamiselt nädalavahetustel, mil inimestel on rohkem aega väljas tööd teha ja majaümbrusi koristada. Kiiviti sõnul hoitakse lõkketegemistel eriti silm peal järgmisel nädalavahetusel, mil pühadega seoses on kolm vaba päeva.
Lõket tohib tuleohtlikul ajal teha vaid selleks ettevalmistatud kohtadel ja ettenähtud kaugusel hoonetest ja metsast. Samuti tuleb jälgida tuule suunda ja tugevust, et sädemed hoonetele ei kanduks.
Lõket ei tohi jätta järelvalveta, sest järelevalveta lõketest saab sageli alguse kulupõleng ja ohtu võivad sattuda ka hooned ja mets.
Lõkke süütamise ajaks peab selle juures olema esmased kustutusvahendid, milleks on kõige efektiivsem on üks-kaks veega täidetud ämbrit või kastekann.
Kulu põletamine on Eestis endiselt aastaringi seadusega keelatud ja selle eest võib karistada rahatrahviga.
