Ajad, mil ventilatsioonisüsteem tähendas õhutusakent või klapiga ava eramaja välisseinas, on möödas. Niisamuti ei baseeru ventilatsioonisüsteemi nutikus enam toas olija subjektiivsel tunnetusel avada ventilatsiooniluuk, kui tuba on köögilõhnu täis või sulgeda aken, kui toas läheb liiga jahedaks.
Foto: freepik
Kaasaegsed eramaja ventilatsioonisüsteemid on mitmekülgsed, targad ja tasakaalustatud lahendused, mis monitoorivad erinevaid sise- ja välisõhu näitajaid ning vastavalt saadud andmetele korrigeerivad ja balansseerivad end automaatselt.
Et soe õhk ei läheks raisku
Enamasti eeldame, et tehnoloogia puhul tähendab sõna “nutikas” suurt värvilist ekraani, millel saab kõikvõimalikke “vilesid ja tulesid” seadistada. Tegelikult algab nutikus palju lihtsamatest aspektidest.
Näiteks on säästlik nutikas. Kõrgete energiahindade juures on tark hoida eramaja küttele kuluvat energiat kokku. Ja kui rääkida ventilatsioonisüsteemidest, siis hea võimaluse nii energiatarbe kui küttekulude optimeerimiseks annab soojustagastusega ventilatsioon.
Kuidas soojustagastusega ventilatsioon töötab? Väga lihtsalt! Selle asemel, et kogu siseõhu soojendamisele kulunud energia torude kaudu õue paisata, läbib elamust välja suunatav õhk soojusvaheti ja soojendab ülesse väljast sisse suunduva jaheda välisõhu. Parimate soojusvahetite kasutegur ulatub üle 90 protsendi, mis tähendab, et kütteseadmed peavad ainult veidi rohkem vaeva nägema, et hoida toas temperatuur soovitud tasemel.
Tark süsteem seirab õhuniiskust
Ventilatsioonisüsteem on tänapäeval palju enamat kui lihtsalt toaõhu vahetamine õuest tuleva värske õhu vastu. Loomulikult on õhuvahetus ventilatsiooni peamine tegevus, aga seejuures jälgivad nutikad andurid mitmeid parameetreid, mis aitavad tagada normidele vastava kvaliteediga toaõhu.
Üks tähtsamaid kvaliteetse siseõhu kriteeriume on õhuniiskus. Normaalne õhuniiskus võiks kodus jääda 40-55 protsendi piiresse. Kui toaõhk on liiga kuiv, siis tunneme seda kuivade limaskestade ja kehva une näol väga otseselt.
Nutikad ventilatsioonisüsteemid monitoorivad eramaja kõigis ruumides õhuniiskust ja vajadusel tagastavad osa niiskust ühes sissepuhutava värske õhuga tubadesse, et õhk ei muutuks ülemäära kuivaks. Eriti vajalik on seesugune ventilatsioon talvise külma ja kuiva õhu korral, kui õhku kuivatab lisaks külmale ka intensiivsemalt töötav küttesüsteem.
Märjad aknad ei tõota head
Üheski kaasaegses eramajas ei saa ilma ventilatsioonita garanteerida ka seda, et toaõhk ei muutu hoopis liiga niiskeks. Liigniiskuse mõju on inimese tervisele – võrreldes õhukuivusega – palju varjatum, pikaajalisem ja salakavalam.
Teame ju, et liigne niiskus loob soodsa pinnase hallituse ja seente tekkeks. Paljud hingamisteede haigused on seotud just halvas ehk liiga niiskes toaõhus ringlevate eostega, mida põhjustavad hallitus ja seened. Liigniiskuse kõige nähtavamateks sümptomiteks on hallituslaikude ilmumine lae- ja seinanurkadesse ning higistavad aknad – klaasi siseküljele ilmuv märja udune sarnane kate ehk kondents. Mida kõrgem niiskustase toas on, seda kauem kondents klaasil püsib.
Liigniiskuse põhjustajaks on vähene õhuvahetuse intensiivsus ehk teisisõnu ei vahetu õhk majas piisavalt ruttu ja ventilatsioon peaks oma tööd veidi kiiremini tegema.
Tõhusaim mehhanism ülemäärase õhuniiskuse ennetamiseks on korralik ventilatsioonisüsteem. Võimekamad süsteemid jälgivad ringlevas õhus lisaks niiskusele ja temperatuurile ka CO2 ehk süsihappegaasi ja peenosakeste hulka. Kõiki neid andmeid analüüsides suudavad nutikad ventilatsioonisüsteemid ennast ise reguleerida. Tõstes näiteks vajalikul määral õhuringluse kiirust ning samal ajal ka soojusvahetuse intensiivust tagamaks, et kogu süsteem püsib tasakaalus ja elamu siseõhk paika pandud parameetrites.
Loomulikult on nutikatel eramajja mõeldud ventilatsioonisüsteemidel ka eelpool mainitud moodsad puutetundlikud juhtpaneelid ning kasutajasõbralik ja hõlpsalt, isegi lastele jõukohaselt hallatav kasutajaliides, aga see on vaid ventilatsioonisüsteemide nutikuse jäämäe veepealne ja kõige silmatorkavam osa.