Mida tõi endaga kaasa uus liikluskindlustusseadus?

reklaamitoimetaja

reklaam@le.ee

Car crash dangerous accident on the road. SUV car crashing beside another one on the road.

Liikluskindlustus puudutab meid kõiki – iga autojuhti, jalakäijat ja jalgratturit. Olgu selleks väiksem plekimõlkimine parklas või tõsisem õnnetus maanteel, kindlustus on see, mis aitab katta kahjud ja tagab, et süütu osapool ei peaks jääma õnnetuse tõttu  rahalistesse raskustesse.

  1. juulil 2024 jõustunud uus liikluskindlustusseaduse redaktsioon tõi kaasa mitmeid olulisi muudatusi, mis mõjutavad otseselt nii sõidukiomanikke kui ka kindlustusandjaid. Seaduseuuenduse eesmärgiks on selgemad reeglid ja kindlustuskaitse laiem ulatus, mis muudavad teedel liiklemise turvalisemaks ja kindlamaks.

Uue seadusega tõusid liikluskindlustuse hüvitiste piirmäärad. See tagab, et suurte kahjunõuete korral on ohvritel senisest paremad võimalused oma kulude täielikuks hüvitamiseks. Kasutajasõbralikumaks on muutunud ka kindlustuslepingute haldamine – kindlustuslepingu automaatse pikendamise protsess on nüüd rangemalt reguleeritud, et kindlustusvõtjad oleksid teadlikud kõigist muudatustest ja selle maksumustest.

Laiem kindlustuskaitse ulatus

Liikluskindlustusseaduse üks olulisemaid muudatusi on hüvitise piirmäärade tõstmine, mis tagab õnnetuse korral senisest suurema rahalise kaitse. Seoses elukalliduse tõusuga ei olnud varasemad piirmäärad enam piisavad. Eriti neil puhkudel, kus õnnetusse sattus rohkem kui üks sõiduk või kannatada sai mitu inimest.

Uue seadusega tõsteti varalise kahju hüvitise kindlustussummapiirmäär 1 200 000 eurolt 1 300 000 eurole. See samm aitab suuremate kahjunõuete korral tagada kindlustusvõtjatele ja kannatanu(te)le parema rahalise kaitse. Surma põhjustamise, tervisekahjustuste ja kehavigastuste tekitamise puhul on uus piirmäär varasema 5 600 000 euro asemel 6 450 000 eurot.

Kõrgemad kindlustussummad pakuvad nii liiklusõnnetuste ohvritele kui nende perekondadele paremat kaitset ka raskete õnnetuste ja/või mitme kahjunõudega seotud juhtumite puhul. Vähendatakse olukordi, kus üks suurem hüvitisnõue hõlmab kogu vara- või isikukahju hüvitise piirmäära, jättes teised kannatanud ilma kompensatsioonita.

Rohelise kaardi nõuete täpsustamine

Uus seadus täpsustab rohelise kaardi esitamise nõudeid Eestis. Nüüd on lubatud välisriigis registreeritud sõidukijuhil esitada rohelist kaarti Eestis elektrooniliselt. Roheline kaart on rahvusvaheline poliisi eriliik, mis kinnitab, et sõidukil on kehtiv liikluskindlustus ka väljaspool asukohariiki.[KL4] 

Kindlustuslepingu automaatne pikendamine

Seadus muudab automaatse kindlustuslepingu pikendamise protsessi läbipaistvamaks ja paremini reguleerituks. Nüüd peavad kindlustusandjad teavitama kindlustusvõtjat vähemalt 14 päeva enne lepingu lõppemist järgmisest kindlustusmakse suurusest, mis tuleb tasuda, kui leping automaatselt pikeneb. Nii on kindlustusvõtjal piisavalt aega, et kaaluda olemasoleva lepingu jätkamist või valida soovi korral teine kindlustusandja.

Lisaks on seaduses sätestatud, et kindlustusandja ei tohi pakkuda ainult automaatselt pikenevaid lepinguid. See annab kindlustusvõtjale võimaluse alati oma kindlustuslepingu tingimused üle vaadata ning vajadusel leping lõpetada, vältides olukorda, kus ta jääks vastutahtmist kindlustusandjaga seotuks.

Kahjunõuete käsitlemise tähtaegade lühendamine

Uus seadus seab selged ajaraamid kindlustusandjatele kahjunõuete menetlemiseks. Nüüd on kindlustusandjatel kohustus viia vajalikud toimingud lõpule mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul pärast kindlustusjuhtumist teavitamist. Kui menetlus venib, peab kindlustusandja sellest teavitama kahjustatud isikut, andma selgituse viivituse põhjuste kohta ja näitama ära eeldatava tähtaja.

See muudatus tagab kiirema ja läbipaistvama kahjunõuete menetlemise ning välditakse olukordi, kus kahju kannatanu jääb teadmatusse või kahju hüvitamise aeg venib põhjendamatult pikaks.

Automaatne liikluskindlustus

Seaduse uus redaktsioon täpsustab ka tingimusi, mille korral rakendub automaatne liikluskindlustus ehk sundkindlustus. Kui liiklusregistris registreeritud sõiduk jääb kindlustamata, rakendub sundkindlustus, mille eesmärk on anda sõidukile automaatne kindlustuskaitse. See tagab, et liikluses osalev sõiduk ei jää kindlustamata ka siis, kui omanik unustab kindlustuslepingut pikendada või  jätab selle sootuks sõlmimata.

Automaatne liikluskindlustus aitab vältida olukordi, kus kindlustuslepingu puudumise tõttu jääks kahju hüvitamata. Samuti motiveerib see sõidukiomanikke hoolikamalt jälgima liikluskindlustuslepingu kehtivust.

Töövõimetuse ja ülalpidamishüvitise maksmise põhimõtete täpsustamine

Uus seadus täpsustab töövõimetuse ja ülalpidamishüvitiste arvutamise ja maksmise põhimõtteid, et tagada hüvitiste õiglasem jaotamine. Püsiva töövõime kaotuse korral arvestatakse hüvitist lähtudes kannatanu eelnevatest sotsiaalmaksuga maksustatud tuludest. Hüvitised arvestavad nüüd täpsemalt töövõime vähenemise ulatust. Need muudatused tagavad, et töövõimetuks muutunud isikud saavad vastavalt oma seisundile õiglasema hüvitise, mis arvestab nende tegelikku töövõime kadu ja varasemat sissetulekut.

Ära jäta oma sõiduki kindlustust juhuse hooleks! Jepp.ee portaalist leiad kindlustuspakkumused ja tagad, et oled alati kaitstud. Sõlmi liikluskindlustus mugavalt veebis.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments