Korralik katus algab hoolikalt valitud materjalidest ja hästi läbimõeldud paigaldusest. Hea katus peab püsima tervena ja oma ülesannet täitma aastakümneid. Lisaks temperatuuri kõikumisele peab katus taluma tuult, erinevaid sademeid, sealjuures ka happelisi ja ultraviolettkiirgust.
Eestis on enamlevinud katusetüübiks viilkatus. Klassikalise viilkatuse katusekattematerjalide valik on väga lai ja võimalik on paigaldada näiteks: eterniit-, plekk-, kivi-, bituumenkatus jne. Katusematerjali valides tasub leida kuldne kesktee oma võimaluste ja unistuse vahel. Põhiliselt eelistavad eestlased kolme eelmainitud katusekattematerjali, milleks on eterniit, plekk ja kivi.
Kivikatus
Kivikatus on meie kliimas hinnatud valik. Kivi on vaikne ja vastupidav katusekattematerjal. Kivikatuste kivid valmistatakse tavaliselt betoonist või savist ning seetõttu on tegemist raske materjaliga, mis nõuab omale tugevat katusekonstruktsiooni. Sellest tulenevalt on kivikatus teistest oluliselt soolasema hinnaga. Lisaks tuleb lumerohkel talvel lumi kivikatuselt kindlasti eemaldada, sest kivikatus ja sulalumi võivad oma tohutu raskusega katusekonstruktsiooni kahjustada. Keskmise elumaja 150 m2 kivikatus kaalub 7,7 tonni, kuid näiteks sama pindalaga eterniitkatus kaalub ligi 2,5 korda vähem, ehk 3,1 tonni.
Plekk-katus
Katuseplekk täidab ka oma ülesannet hästi, milleks on takistada igasuguste sademete ligipääsu maja konstruktsioonidele. Katuseplekk on vastupidav, kaalult kerge ja kaasaegse kvaliteediga. Katuse pindala ja materjali kulu tuleb võimalikult täpselt välja arvestada, sest pärast on väga tülikas hakata katust lappima. Katuseplekil on siiski ka mitmeid negatiivseid omadusi. Katuseplekk on sademetega tüütult lärmakas, tekitades pidevat pleki müra hoones. Plekk-katus on ka väga vastuvõtlik temperatuuri kõikumistele. Soojal suveilmal kütab päikesekiirgus katusealused toad kiiresti üles ning temperatuur ilma vajalike seadmeteta võib muutuda talumatuks. Lisaks võib plekk-katus segada raadiolaineid ja mobiililevi.
Eterniitkatus
Eterniit on vaieldamatult üks enimkasutatud katusematerjale Eestis ja põhjamaades ning seda ka põhjusega. Tänapäevasel asbestivaba Leedu eterniidil, ehk keskkonnasõbralikul eterniidil on sarnased omadused kivikatusega ja on seejuures 20% soodsam kivikatuse materjali tavapärasest hinnast. Kivikatuse konstruktsioonid peavad kandma kuni 2,5 korda suuremat massi ja roovisamm peab kivil olema tihedam. Seetõttu on eterniidi paigalduse hind kuni 25% soodsam. Kui võttes arvesse konstruktsioonide ehitamise, lisatarvikute ja paigalduse hinnad, on võimalik saavutada eterniiti valides ka hinnavõit plekk-katuse üle. Kui plekk-katus vajab väga täpselt looditud roovi, ei ole vaja eterniiti paigaldades hästi säilinud aluskonstruktsiooni puhul roovitust ümber teha ega tugevdada. Kui vana roovitus veel peab, saab uue plaadi koheselt olemasoleva konstruktsiooni peale kruvida. Asbestivaba Leedu eterniit on hingav materjal, mis parandab hoone ventilatsiooni ning erinevalt plekist kuivab liigniiskus konstruktsioonist välja. Eterniitkatus on müravaba nii tuule kui ka vihmaga ja lihtne paigaldada.
Iga katusekatte eluea pikkus eeldab õiget hooldust. Kord aastas tuleks puhastada veerennid ja kontrollida läbiviigud, koristada lehepuru ja oksapraht korstna ümbruses ning tekkinud sammal vee ja harjaga katusekattelt maha lükata. Kivi- ja eterniitkatus on üldiselt väga pika elueaga ja seejuures ka kuni 30 aastase materjali garantiiga. Garantiiaeg on periood, mille jooksul tootja kohustub tarnima uue katusematerjali, kui õigesti paigaldatud katus on osutunud praagiks. Kivikatusel puudub värvigarantii, kuid eterniitkatusel garanteeritakse katuse välimuse 5 aasta jooksul peale ostu.
Leedu eterniidi ametlik maaletooja Eestis on Bestor Grupp AS ja seda juba üle 20 aasta.