Poliitikutel ei ole privileegi oma väärikusest loobuda ning muutuda inetuks, madalaks või väiklaseks, leiab Rain Kooli Vikerraadio päevakommentaaris.
Eesti poliitleksikasse on viie aasta taguse väljendi „traditsiooniline tiir ümber Venuse klubi“ kõrvale lisandunud uus, praegust asjade seisu ja meediakultuuri hästi iseloomustav „boreaalne tusk“.
Esimene väljenditest kuulus nüüdseks juba suurest poliitjuhist reameheks taandunud Edgar Savisaarele, kes põhjendas niiviisi asjaolu, et üks piltnik tabas ta ööklubi eest noore naisterahvaga.
Teine, värskem ütlemine kuulub aga filmimehele, teatrikunstnikule ja muusikule Hardi Volmerile, kes pakkus boreaalset tuska osapõhjuseks sellele, et tema ametikaaslane Tiina Kangro kostitas teda tsiviliseeritud inimese kohta vänge väljendiga „vaimne värdjas“.
Päriselt, prouased ja härrased! See pole lasteaed ega kool, vaid riigikogu ja Valge maja. Ja teie kõigile avatud sotsiaalmeediapostitus pole keelepeks sõprade ja sõbrannade seltsis, vaid avalik sõnavõtt. Kui te juba kord valitud olete, siis olge head, saage aru, et rahva esindamine ei tähenda seda, et te esindate rahvast kõigis tolle puudustes, nõrkustes ja madalustes. Ei, rahva esindamine tähendab, et te esindate seda parimat ja õilsamat, mis rahvas peitub.
Samas — ajakirjanikud,jääge väärikaks!Seda pole sageli.