Ettevõtja Sulev Saareväli ei esitanud Haapsalu volikogus nelja aastaga ühtegi küsimust. ARVO TARMULA
Nelja aasta jooksul 46 istungit pidanud 21-liikmelise Haapsalu linnavolikogu neli liiget ei teinud selle aja jooksul peaaegu kordagi suud lahti ja enamik ülejäänuist avas suu vaid mõnel korral.
Haapsalu volikogu liige saab esitada istungile arupärimisi, esitada seal küsimusi ja pidada läbirääkimisi. Volikogu praegune koosseis on kasutanud enamasti kirjutamata õigust vait olla. Viie aasta jooksul võeti volikogu saalis sõna 260 korda, neist 106 korda IRLi fraktsiooni liider Merle Mäesalu.
Nelja aasta jooksul ei ole ühtegi arupärimist, küsimust ega läbirääkimist volikogu praegusel esimehel Andreas Rahuvarmil, Sulev Saareväljal, Helle Saarsool ja Juliana Sommermannil. Kõik nad kuuluvad võimuliitu. Saareväli sai volikokku Reformierakonna, ülejäänud Keskerakonna nimekirjas.
Protokolli järgi ei teinud istungisaalis suud lahti ka Riima Velbre ja Natalia Koropets, aga nemad ei olnud volikogus täisaega nelja aastat (mõlemad Keskerakond).
Suurem osa volikogu liikmeid on küsimise võimalust kasutanud vähem kui viis korda.
„Seekord on tõesti juhtunud nii, et istungil ma küsimusi ei ole esitanud,” ütles teist koosseisu volikogusse kuuluv perearst Helle Saarsoo. „Aga ma juhin sotsiaal- ja õiguskomisjoni ja sealt käivad kõik eelnõud enne volikogu läbi. Me lihtsalt küsime ja arutame komisjoni istungil, mitte volikogu saalis.”
„Pool tundi enne volikogu istungit saame linnapea juures kokku, ka seal saab küsida. Volikogu istungil küsib need küsimused üle opositsioon,” lisas ta.
Kokku oli nelja aasta jooksul volikogus 15 arupärimist, 223 küsimust ja 22 läbirääkimist.
„Arupärimisega saab tõstatada küsimusi, mis muidu volikogu päevakorras ei ole. See on võimalus arutada üht teemat põhjalikumalt ühe volikogu liikme initsiatiivil,” selgitas Merle Mäesalu.
„See on hea, aga pikaldane võimalus. Arupärimine tuleb esitada vähemalt kaks nädalat enne istungit. Teinekord juhtub ka nii, et Lääne Elu teeb esitatud arupärimisest loo ja probleem lahendatakse juba enne istungit,” lisas Mäesalu.
Kõige rohkem arupärimisi esitas Merle Mäesalu – 9. Endine volikogu esimees, keskerakondlane Jaanus Karilaid esitas 3 arupärimist, IRLi fraktsiooni liikmed Andrei Tšerepanov 2 ja Raimond Lunev 1.
Küsimusi saavad volikogu liikmed esitada istungil päevakorra teemade kohta. „Küsida tasub ka asjade kohta, mida tead. Tihti räägitakse, et kõik küsimused on juba komisjonides ära küsitud, aga neid on saanud esitada ju ainult vastava komisjoni liikmed ja ülejäänud saalisolijad vastuseid ei tea,” ütles Mäesalu.
Nelja aasta jooksul on volikogu protokolli kantud 223 küsimist, neist 91 Mäesalult, 29 Ingrid Danilovilt, 19 Jaanus Karilaiult, 16 Reformierakonna fraktsiooni liikmelt Lauri Välilt ja 14 sotsiaaldemokraat Valdo Maisalult.
Läbirääkimised on sisult arutelu alustamine istungil. „Viimasel istungil kasutasin seda ühistranspordikeskuse teema puhul,” tõi Mäesalu näite.
22 läbirääkimisest 6 on alustanud Mäesalu, 4 Karilaid, 3 Danilov ja Maisalu.
„Kui pärast Ridala ja Haapsalu ühinemist tuleb volikogul põhimäärust muuta, on meil palju mõelda, kuidas muuta volikogu arutelu kohaks. Praegu volikogu istung seda pole,” ütles Mäesalu.
„Seda küsimust, miks volikogu liikmed nii vähe sõna võtavad, tasub esitada küll,” ütles e-riigi akadeemia ekspert, endine riigikogu liige Liia Hänni. „Volikogu liikmed peaksid nähtavad olema, et inimesed näeksid, mida nad teevad. Komisjonis võib töö käia küll, aga kui sõna ei võeta, ei pääse info sealt välja ja inimesed ei saa hinnata, kuidas üks või teine volikogu liige oma tööga hakkama on saanud.”
Haapsalu volikogu kõige suurem puuduja oli Riho Lepp, kes jättis vahele 15 istungit 46st. Siim Saareväli puudus 12, Ingrid Danilov 11 istungilt. Ainsana võttis kõigist istungitest osa Alo Lõps.
Volikogu võttis vastu 66 määrust ja 263 otsust. Tagasi lükati või võeti viis eelnõu. Üks kord avaldas opositsioon umbusaldust linnapeale, kuid edutult.
