Hedvig Hanson ja Justin Petrone esitlesid lasteraamatukogus oma värskeid raamatuid. Foto: Liina Valdre.
Valge Daami päevade raames esitlesid reedel Haapsalu lasteraamatukogu saalis ühiselt oma värkseid raamatuid Justin Petrone ja Hedvig Hanson.
Korda mööda loeti ette katkendeid teineteise ja enda raamatutest, küsitleti üksteist ning tehti ka natuke muusikat. Kuigi Petrone ja Hanson vabandasid korduvalt oma hilinemise pärast, siis ei häirinud umbes 10-minutiline hilinemine publikut, keda oli raamatukokku kogunenud 30 inimese ringis, põrmugi.
Kirjeldades Justin Petrone raamatut „Kirju Eestist” ütles Hanson, et kui varasemalt on Justini raamatud olnud humoorikamad, siis nüüd on sinna lisandunud ka melanhooliat ja kurbust. Kusjuures peatükk, mille Hanson Justin Petrone raamatust ette luges kandis pealkirja „Täiskuu Haapsalus” ja selle tegevus toimus sealsamas lasteraamatukogus, kus raamatu esitluski.
Kui Hanson aga palus Justin Petronel enda raamatut iseloomustada, siis naljatles mees, et ta ei ole seda lugeda jõudnud, kuna tal vannituba uputab ning keldris on sipelgad.
Hansoni sõnul ta mõtles enne pikalt kui võttis vastu Epp Petrone pakkumise raamat kirjutada.”Ma tundsin, et kui raamat on kirjade vormis, siis need kirjad vajavad adressaati ja seda mul algselt ei olnud," selgitas Hanson.
Insiratsiooniks Mikita ja Jõerüüt
"Kuid siis ma kujutlesin, et kui mina olin Viljandi metsade vahel, siis mu kirjade saaja on minust kaugel ja võimalikult minu vastand. Seega mees merelt, kuskilt väikselt saarelt,” selgitas Hanson. Konkreetset prototüüpi Hansonil enda sõnul silme ees ei olnud, kirjasaaja on segu mitmetest inimestest.
Hanson lisas, et raamatu kirjutamise lajal uges ta mitmeid Eesti meesautoreid nagu Jaak Jõerüüt ja Valdur Mikita. „Mikita oli ka üks esimesi inimesi, kellele ma oma raamatu saatsin ja kui ma talt vastuse sain, siis see oli üks mu elu õnnelikemaid päevi,” rääkis ta.
Mõlemad raamatud ilmusid Petrone Print sarjast „Kirju”, mille alt on ilmunud ka näiteks Jim Ashilevi „Armastuskirju teatrile”, Olev Remsu „Aja kirju” ja Evelin Ilvese „Kirju”.
Liina Valdre