Osmussaare elanik Rita Koppel ütles eilse maru kohta, et kümnendik saarest oli vee all, aga 2005. aastal oli hullem.
Maru ja paduvihm andis täna hommikuks järele, aga kui Rita Koppel käis öösel saarel olukorda kontrollimas, olid silorullid poolenisti vee all, tuul oli puid murdnud, Lõunasadam ja läänekallas olid üle ujutatud. Lõunasadamas oli vesi kaugelt üle kallaste, nii et sadama värav seisis keset lagedat vett (vt pilti). Ujuvkaid ei olnud torm siiski ära rebinud.
„Mingit kahju ei olnud,” ütles Rita Koppel ja murestes, et mandrirahval on hullem, seal läheb vool ära ja teele langenud puud panevad liikluse kinni. „Saedise tükkideks ja tõstad eest ära,” kirjeldas Rita Koppel saare-elu.
Saarel on moodne elektrisüsteem: päikesepaneelid ja tuulegeneraator. Elektriga priisata ei saa, tubadest kustutatakse enda järel valgus, aga külmiku, arvuti ja teleri pärast muretsema ei pea, ütles Koppel.
Rita Koppeli sõnul pole lammastel ka häda midagi, nad on osavad ennast põõsaste vahele tormivarju peitma.
„Täna hommikupoolikul tegime saarel mitu ringi, kõik lambad olid ilusti väljas,” ütles Koppel.
Osmussaarel on praegu kuus püsielanikku, kõik ühe pere mitme põlvkonna liikmed. Kaks peret elab saare keskel, Rita Koppel aga mere ääres majaka all. Meri paistab talle aknast kätte ja vastu paekallast paiskuvad lained tõstavad pritsmed 10 meetri kõrgusele. Söögipoolis on varutud, nii et ilm võib kas või nädal aega tuulata.
„Ilus on,” ütles Rita Koppel. „Olge teie vaprad!”
