Esialgsetel andmetel oli 2014. aastal teraviljasaak 1 221 600 tonni, mis on 25% suurem kui aasta varem ja teadaolevalt Eesti kõigi aegade suurim, teatab Statistikaamet.
Teraviljasaagist 615 500 tonni moodustas nisu, 458 100 tonni oder ja 49 600 tonni rukis. Hektarilt saadi keskmiselt 3669 kilogrammi teravilja, sealhulgas nisu 3988, otra 3641 ja rukist 3211 kilogrammi.
2014. aasta teravilja külvipind oli viimaste aastate suurim. Teravilja kasvatati 332 900 hektaril, mida oli 7% rohkem kui aasta varem. Nisu kasvatati 154 400 hektaril, mis oli ligi veerandi võrra rohkem kui eelmisel aastal. Odra kasvupind vähenes 5% ja oli 125 800 hektarit. Rukki kasvupind suurenes eelmise aastaga võrreldes kolmandiku ja oli 15 400 hektarit.
Kaunvilja saak oli 39 500 tonni, mida oli veerandi võrra rohkem kui aasta varem. Hektarilt saadi keskmiselt 2070 kilogrammi kaunvilja. Kaunvilja kasvatati 19 100 hektaril, mis oli 41% enam kui varasemal aastal ja mis oli ühtlasi ka läbi aegade suurim kaunvilja kasvupind.
Esialgsetel andmetel oli rapsi- ja rüpsiseemne saak 166 200 tonni. 2014. aastal kasvatati rapsi ja rüpsi 80 000 hektaril. Hektarilt saadi keskmiselt 2078 kilogrammi rapsi- ja rüpsiseemet.
Kartulisaak oli 117 300 tonni, mis oli varasema aastaga võrreldes 8% vähem. Kartuli kasvupind on alates 2008. aastast alla 10 000 hektari ning oli 2014. aastal 6400 hektarit. Hektarilt saadi keskmiselt 18 472 kilogrammi kartuleid.