Läänemaa arstide ühenduse juht perearst Andri Meriloo ütleb, et muutunud on patsientide suhtumine: kui omal ajal tuli inimene arsti juurde kaebusega, näiteks valutas vasak jalg, siis nüüd tullakse internetist otsingumootori vahendusel leitud diagnoosiga. Foto: Avo Tarmula
25 aastat apteekriametit pidanud Nurme apteegi proviisor Tiiu Vaha räägib, et tänapäeval kasutatakse paljuski samu ravivahendeid, kuid teisel viisil või eesmärgil. „Vanasti pandi silmapõletiku korral 30protsendine meelahus silma, kolm tilka kaks korda päevas,” toob Vaha näite. „Tänapäeval mett silma ei panda, aga silmade pinge korral võib määrida mett otsaesisele.”
Üks käsimüügiravim, mis on Vaha hinnangul ebaõiglaselt unustuse hõlma vajunud, on ussimürgisalv ehk Viprosal selja- ja liigesevalude vastu. „Eestis toodetakse, aga eestlased enam ei kasuta. Kasutavad välismaalased, kuigi on väga hea salv!” Teine ununenud, kuid tänuväärne nipp on kibuvitsasiirupi manustamine veerand tundi enne ja pärast sööki, et ennetada kõhukinnisust.
Väga oluline termin meditsiinis, millest 25 aastat tagasi veel ei räägitudki, on Vaha sõnul mikrofloora.
„Varem oli kõhulahtisuse korral söetablett ja kõik. Nüüd teatakse, et kui kõht on lahti, muud kõhuhädad või immuunsus nõrk, on kehal soolebakterite puudus ja tuleb võtta probiootikume. Vanasti teati probiootikumidena hapupiima, keefirit, ka hapukapsast, kuid nüüd on laialt levinud probiootikumi tabletid.”
Kui probiootikume teatakse, siis prebiootikumidest räägitakse Vaha hinnangul veel vähe. Et bakter saaks sooles elada, peab seal olema talle söögiks prebiootikume – mitteseeduvat toiduosa, mida sisaldavad oder, lina, kaunviljad, köögiviljad, banaan, sibul jm. Seega ei asenda probiootikumid tervislikku toitumist ja ilma selleta kõhuhädadest lahti ei saa.
Tänapäeva inimeste mure ongi kõhukinnisus, aga ka paljude ravimite korraga tarvitamisest tekkinud kõrvalmõjud-koostoimed.
Vaha toonitab, et ravimi infolehte tuleks alati lugeda: näiteks kipuvad inimesed külmetuse korral jooma ära pakitäie külmetusteed (Theraflu või Coldrex) ja võtma tableti paratsetamooli. Tegelikult need joogid juba sisaldavad paratsetamooli.
Positiivne muutus on Vaha sõnul aga selles, et populaarseks on saanud Hiina meditsiini teadmised, mida tasuks kuulata. Ta toob mõne näite: „Hommikul ärgates jooge sooja vett sidruni ja meega. Kui magu on happeline, siis ainult meega. Siis 2–3 minutit kerget võimlemist. Seejärel kindlasti hommikusöök, et magu hakkaks tööle. Kui hommikust ei söö, on mõttetöö esimestel tundidel takistatud. Kella kolme ja viie vahel tuleks aga vett juua, sest siis on neerude töö aktiivne.”
Samuti 25 aastat ametis olnud Läänemaa arstide ühenduse juht perearst Andri Meriloo ütleb, et muutunud on patsientide suhtumine: kui omal ajal tuli inimene arsti juurde kaebusega, näiteks valutas vasak jalg, siis nüüd tullakse internetist otsingumootori vahendusel leitud diagnoosiga. Senisest enam oodatakse oma terviseseisundi kohta objektiivseid tõendeid: analüüside tulemusi, kompuutri- või röntgenipilte.
Paraku on sagedased haigused, näiteks viirusinfektsioonid ja närvivalud, kindlalt tõestava diagnoosimismeetodita. Kummatigi on paljudel haigustel samad sümptomid ja neid eristada on keeruline isegi analüüside-uuringute tulemuste põhjal.
Meriloo toob näite: „Pole oluline, kas kõrge palaviku põhjuseks on adeno-, RS- või rinoviirus. Kõigi nende ravi on palju juua ja palavikku alandada.” Kui aga sümptomitest lisanduvad kurguvalu ja mädased mandlid, on täpsem diagnoosimine tarvilik, sest kui patsienti kimbutab tonsilliit, tuleks kirjutada penitsilliini.
Seega võiks tänapäeva patsient arsti, kes diagnostika peensusi tunneb, pisut enam usaldada kui Google’i otsingumootorit.
Üks vanaaegne müüt on bronhiidi ravimine antibiootikumidega. „Iga päev helistab palju inimesi meiegi kabinetti ja ütleb, et on juba nädala kõvasti köhinud ja kirjutagu me antibiootikume,” räägib Meriloo. Tänapäeval aga ülemiste hingamisteede haigust bronhiiti üldjuhul antibiootikumidega ei ravita.
Põnev on tagasi mõelda, kui palju on meditsiinitööd muutnud raviarsenali areng. „Kui alustasin, oli vaid röntgen. Sonograafia tuli umbes 1990–1992, kompuutertomograafia palju hiljem.” Nüüd ei tehta suurt osa operatsioone mitte avatud kõhuõõne kaudu, vaid üsna väikesi lõikeid nõudvate torude – laproskoopide, artroskoopide jms – abil.
Ometi, kuigi ravivõimalused aina paranevad, suureneb haiguste ja haigete inimeste hulk. „25 aastat tagasi ei ravinud me kõrget kolesterooli ega ka borrelioosi. Nüüd on see igapäevane tegevus,” nendib Meriloo.
Haigustest, mida oli 25 aastat tagasi tunduvalt vähem, nimetab Meriloo arvutiajastu teada-tuntud mõjusid: vähene liikumine toob kaasa ülekaalulisuse ja silmaprobleemid, kõrgvererõhktõve, suhkruhaiguse, südame-veresoonkonna haigused.
Meriloo loodab aga, et tänapäeva noortepõlvkond oskab neid ohte juba ennetada ja uuesti saavad tähtsaks sportlik keha ning liikuv eluviis, samuti suitsust ja alkoholist hoidumine.