30Liikluskindlustus puudutab meid kõiki – iga autojuhti, jalakäijat ja jalgratturit. Olgu selleks väiksem plekimõlkimine parklas või tõsisem õnnetus maanteel, kindlustus on see, mis aitab katta kahjud ja tagab, et kannatanu ei peaks jääma õnnetuse tõttu rahalistesse raskustesse.
15. juulil 2024 jõustunud uus liikluskindlustusseaduse redaktsioon tõi kaasa mitmeid olulisi muudatusi, mis mõjutavad otseselt nii sõidukiomanikke kui ka kindlustusandjaid. Seaduseuuenduse eesmärgiks on ühtlustada Euroopa liikluskindlustuse reegleid ja pakkuda mõlemale liiklusõnnetuse osapoolele paremat kindlustuskaitset.
Uue seadusega tõusid liikluskindlustuse hüvitiste piirmäärad ja laienes kindlustuskaitse ulatus. See tagab, et suurte kahjunõuete korral on ohvritel senisest paremad võimalused oma kulude täielikuks hüvitamiseks. Kasutajasõbralikumaks on muutunud ka kindlustuslepingute haldamine – kindlustuslepingu automaatse pikendamise protsess on nüüd selgemalt reguleeritud, et kindlustusvõtjad oleksid paremini informeeritud kindlustusperioodi lõppemisest ja uue perioodi maksumustest.
Muudatused jõustuvad kahes etapis, esimene osa 15. juulil ja teine 1. detsembril.
Kõrgemad hüvitise piirmäärad ja parem rahaline kaitse
Liikluskindlustusseaduse üks olulisemaid muudatusi on hüvitise piirmäärade tõstmine, mis tagab õnnetuse korral senisest suurema rahalise kaitse. Seoses elukalliduse tõusuga ei olnud varasemad piirmäärad enam piisavad. Eriti neil puhkudel, kus õnnetusse sattus rohkem kui üks sõiduk või kannatada sai mitu inimest.
Uue seadusega tõsteti varalise kahju hüvitise kindlustussumma piirmäär 1 200 000 eurolt 1 300 000 eurole juhtumi kohta. See samm aitab suuremate kahjunõuete korral tagada kindlustusvõtjatele ja kannatanu(te)le parema rahalise kaitse. Surma põhjustamise, tervisekahjustuste ja kehavigastuste tekitamise puhul on uus piirmäär varasema 5 600 000 euro asemel 6 450 000 eurot juhtumi kohta. Siinjuures tuleb märkida, et juhtumi puhul rakendatakse õnnetuse ajal kehtivat piirmäära isegi kui leping oli sõlmitud enne seadusemuudatuse jõustumist.
Kõrgemad kindlustussummad pakuvad nii liiklusõnnetuste ohvritele kui nende perekondadele paremat kaitset ka raskete õnnetuste ja/või mitme kahjunõudega seotud juhtumite puhul. Vähendatakse olukordi, kus üks suurem hüvitisnõue hõlmab kogu vara- või isikukahju hüvitise piirmäära, jättes teised kannatanud ilma kompensatsioonita.
Samuti täpsustab liikluskindlustuse seadus, milline asutus vastutab hüvitise maksmise eest juhul, kui kindlustusandja osutub maksejõuetuks. Eelnevalt oli see Euroopa riikides reguleeritud erinevalt ning kannatajapool võis jääda ilma vajaliku kaitseta. Eesti süsteem on kasutajasõbralik, kuna Eesti Liikluskindlustuse Fond tagab hüvitise väljamaksmise ka siis, kui Eestis registreeritud kindlustusandja muutub maksejõuetuks. Lisaks on Eesti kannatanul kaitse ka juhul, kui välisriigi kindlustusselts, kellelt hüvitist nõutakse, on maksejõuetu. Sellises olukorras maksab Eesti Liikluskindlustuse Fond kannatanule hüvitise ning nõuab selle summa hiljem tagasi vastava riigi garantiifondilt.
Rohelise kaardi esitamise nõuete ajakohastamine
Uus seadus täpsustab rohelise kaardi esitamise nõudeid Eestis. Nüüd on lubatud välisriigis registreeritud sõidukijuhil esitada rohelist kaarti Eestis elektrooniliselt. Roheline kaart on rahvusvaheline poliisi eriliik, mis kinnitab, et sõidukil on kehtiv liikluskindlustus ka väljaspool asukohariiki.
Kindlustuslepingu meeldetuletus ja automaatne pikendamine
Endiselt kehtib nõue, kui sõiduk on liiklusregistris arvel, siis peab olema sõidukil kehtiv liikluskindlustuse leping. Seadusesse jäi ka klausel, et registris arvel olev sõiduk võib olla ilma liikluskindlustuseta kuni 12 kalendrikuud viimase lepingu kehtivusest, kui sõiduk ei osale liikluses ja on tagatud, et sellega ei põhjustata kahju. Pärast selle perioodi möödumist, hakkab kehtima sundkindlustus ehk automaatne liikluskindlustus.
Alates 1. detsembrist 2024 hakkab Eesti Liikluskindlustuse Fond saatma elektroonilisi meeldetuletusi, kui sõiduki kindlustusleping on lõppemas ja uut lepingut pole veel sõlmitud või uuendatud. Teavitus saadetakse ka pärast 12 kuulist lepinguta perioodi.
Samuti teeb seadusemuudatus kindlustuslepingu automaatse pikendamise protsessi läbipaistvamaks ja paremini reguleerituks. Kindlustusandjad on kohustatud esitama järgmise perioodi pakkumises ka eelmise kindlustusperioodi maksumuse, et kindlustusvõtjal oleks lihtsam uut pakkumist võrrelda. See annab kindlustusvõtjale võimaluse otsustada, kas jätkata lepingut pakutud tingimustel või valida liikluskindlustuse sõlmimiseks hoopis mõni teine kindlustusandja.
Liikluskindlustus laieneb ka tõukeratastele
Viimasel ajal on elektrilised tõukerattad muutunud järjest populaarsemaks, kuid samas on kasvanud ka nendega seotud liiklusõnnetuste arv. Sellest tulenevalt on karmistatud nõudeid, mis puudutavad nende sõidukite registreerimist ja kindlustamist.
Alates 1. detsembrist peavad kõik maanteesõidukid, mis liiguvad ainult mootori abil ja mille valmistajakiirus ületab 25 km/h või mille valmistajakiirus on üle 14 km/h ja mille mass ületab 25 kg, olema kaetud kohustusliku liikluskindlustusega. See tähendab, et kui elektritõukeratta tootja määratud maksimaalne kiirus on üle 25 km/h ja mootori võimsus ületab 1 kW, tohib selle rattaga liikluses osaleda vaid siis, kui see on registreeritud liiklusregistris, kuna enam ei ole tegu kergliikuriga. Kui elektritõukeratas on registreeritud liiklusregistris, tuleb sellele sõlmida ka liikluskindlustusleping. Liikluskindlustuse sõlmimise nõue hakkab kehtima ka näiteks ATVde ja lumesaanide kohta.
Ära jäta oma sõiduki kindlustust juhuse hooleks! Jepp.ee portaalist leiad kindlustuspakkumused ja tagad, et oled alati kaitstud. Sõlmi liikluskindlustus mugavalt veebis.