Foto Pixabay
Nüüdisaegne raamatupidamine sai alguse Veneetsia matemaatikust munga Luca Pacioli teose „Summa de Arithmetica, Geometria, Proportioni, et Proportionalita” ilmumisel 1494. aastal. Eesti keeles nimetatakse seda kahekordse kirjendamise traktaadiks. Tema kirjutatud teos sai arvepidamise pöördepunktiks.
Paciolit on peetud kaasaegse raamatupidamise isaks, kuigi tegelikult ta oma teoses kirjeldas, kuidas erinevad kaupmehed ja majapidamised oma tehinguid üles märgivad ja ei leiutanud ise seda süsteemi. Küll aga oli tema esimene, kes kogus kokku ning süstematiseeris seesuguseid toiminguid. See ongi jäänud vundamendiks, millele praeguseni toetuvad enamik raamatupidamisega seotud teoseid.
Ametlikult pandi esimesed arvepidamise reeglid paika Prantsusmaal 1673. aastal.
Praeguseni kasutatakse raamatupidamises peamiselt kahekordset kirjendamist. See ongi eelduseks tekkepõhise arvestuse puhul, mis on ka enamike ettevõtjate jaoks kohustuslik. Kahekordse kirjendamise korral tuleb majandustehingud kirja panna samas summas ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse. Võimalus on ka osadena mitme konto deebetisse ja kreeditisse majandustehingud kirja panna.
Kassapõhine raamatupidamine
Kassapõhine raamatupidamissüsteem on väga lihtsasti mõistetav. Tähtis on reaalne raha liikumine. Tulud ja kulud märgitakse üles siis, kui raha jõuab kassasse või pangakontole ning samamoodi kui raha kontolt või kassast välja makstakse. Tähtis on, et kõik tulud ja kulud oleksid kronoloogilises järjekorras.
Eestis on kassapõhine raamatupidamine lubatud ainult füüsilisest isikust ettevõtjatel ehk FIE-del. Nad võivad kasutada ka tekkepõhist raamatupidamist, aga oluline on, et nende ettevõtlustulu deklaratsioon oleks esitatud kassapõhise raamatupidamisprintsiibi alusel.
Erand on tehtud korteriühistutele, mille alla kuulub kuni kümme korteriomandit. See on sätestatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 50 lõikes 2. Nemad saavad samuti valida kas soovivad kassa- või tekkepõhist raamatupidamissüsteemi kasutada.
Tekkepõhine raamatupidamine
Tekkepõhine raamatupidamissüsteem on veidi keerukam. Tehingud kajastatakse nende tekkimise hetkel ehk teenuse osutamisel või omandiõiguse üleminemisel, olenemata sellest, kas raha on liikunud. Eraldi tuleb kajastada ostud ja müügid ning nende eest raha liikumised, nende kuupäevad ei pruugi olla samad.
Tekkepõhine raamatupidamine on kohustuslik kõigile ettevõtetele, välja arvatud FIE-d.
Kokkuvõtteks
Olulisim kassa- ja tekkepõhise raamatupidamise vahe on selles, millal tehingud kajastatakse. Kassapõhise süsteemi puhul kajastatakse tehing siis, kui laekub või makstakse välja raha.
Tekkepõhise süsteemi korral kajastatakse tehing selle toimumise hetkel, olenemata sellest, kas raha on laekunud või makstud.
Kui olete otsimas teenusepakkujat selles valdkonnas, siis Finance Plus on teile abiks ning raamatupidamine saab korralikult tehtud.
See tekkepõhine on ju vaid maksusaajatele hea . Ettevõtja kui on arve väljastanud peab kohe ka maksud maksma . Suured jamad tulevad kui raha ei laeku , otsi veel riigile ka maksuraha . Aus on ikka kassapõhine