Laenude ümber keerleb mitmeid erinevaid müüte, olenemata sellest, kas tegu on väike-, kiir- või hüpoteeklaenuga. Uuring näitab, et eestlased on elu jooksul võtnud vaid korra väikelaenu, kõige sagedamini võetakse siis, kui on vaja teha kodus remonti või osta uus auto. Lükkame ümber 5 enimlevinud müüti väikelaenu kohta, et saaksid tulevikus laenu targemalt taotleda.
1. Väikelaenu võtavad vaid inimesed, kes ei oska oma raha majandada
Mõned inimesed, kes taotlevad väikelaenu, jäävad tõepoolest võlgadesse. Küll aga ei pea see väide ilmtingimata paika. Väikelaenu taotlejatele tehakse korralik taustakontroll, et selgitada välja isiku maksevõimekus ning vastutustundlikkus.
Enamasti ei saa sellised inimesed, kes oma raha majandada ei oska, üldse pangalt või laenufirmalt positiivset vastustki. Mõnikord, näiteks jõulude ajal, ongi kulutused tavapärasest suuremad ning seega võib vaja minna lisaraha. Laenu võtmine ei tähenda seega tingimata, et taotleja oma rahaga ümber käia ei oska.
2. Väikelaen = SMS-laen
SMS-laenust mõeldes tulevad pähe kohe hirmkallid intressid ning suur oht sattuda võlgadesse. See maine on edasi kandunud ka väikelaenule. Mõneti peab selline kuulsus isegi – Eestis on tõesti ka neid krediidiandjaid, kes pakuvad väga kõrgeid intresse.
Enamasti on väikelaenu intressid ja muud tingimused siiski mõistlikud, eriti kui taotleda laenu pangast. Kui kunagist SMS-laenu millegagi võrrelda, siis saaks seda teha kiirlaenuga, mitte aga väikelaenuga. Kiirlaenul on sarnaselt SMS-laenuga kõrgem intress ning lühem tagasimakseperiood.
SMS-laen on tänaseks aga täielikult väljasurnud. Praegused seadused lihtsalt ei luba antud laenul oma algsel kujul edasi elada. SMS-laenu väljastati näiteks ilma laenusaaja tausta ja maksevõimekust kontrollimata, mis on tänapäeval mõeldamatu.
3. Laenu saamine võtab kaua aega
Laenuprotsessi pikkus sõltub sellest, millist laenu taotleda. Näiteks kaasneb kinnisvara tagatisel laenuga pikem protsess, sest esmalt on vaja esitada taotlus, siis teha kindlaks kinnisvara turuhind ning pärast seda minna notari juurde.
Väikelaenuga jäävad sellised toimingud ära, mis tähendab, et protsess on enamasti ülikiire. Tihtipeale pole laenu saamiseks vaja isegi kodust lahkuda. Kõik vajaliku, alates taotluse esitamisest kuni isikusamastuseni, saad ära teha internetis.
4. Mida madalam on intress, seda odavam on laen
Selle väitega tuleb väga ettevaatlik olla. Laenupakkumiste võrdlemisel on intressist olulisem krediidi kulukuse määr. See näitab laenu kogukulu koos intressi, halduskulude, laenulepingu tasu ja muu sellisega.
Seega, kui laenul on väga madal intress, kuid suured lisakulud, ei ole tegemist odava laenuga. Vastupidiselt, kui vaadata laenu, millel on keskmisest suurem intress, kuid millel puuduvad igasugused lisatasud, siis võib siiski olla tegemist soodsa laenuga.
Kuna see on laenupakkumiste võrdlemisel määrava tähtsusega, siis kordame uuesti üle, et vaadata tuleb laenu krediidi kulukuse määra, mitte ainult intressi.
5. Kui hilinen maksega, tuleb mul kohe inkassoga tegeleda
Ei tule. Inkassofirma tuleb mängu alles kõige viimasena, siis kui on kindlaks tehtud, et laenusaaja finantsiline olukord on tõepoolest lootusetu. Enne seda, kui võlg inkassosse antakse, proovib krediidiandja laenusaajale vastu tulla, et probleem lahendatud saaks.
Näiteks, kui hilined osamaksega, pakutakse sulle võimalust võtta kas osalist või täielikku maksepuhkust. Maksepuhkus võib kesta mõnest kuust kuni aastani, olenevalt sinu laenusumma suurusest ning laenuandja tingimustest.
Maksepuhkus annab laenusaajale aega oma finantsprobleemile lahendus leida, näiteks otsida uus töökoht. Kui ka see ei tööta pakub laenufirma sulle tõenäoliselt veel teisigi mooduseid, näiteks pikendab laenuperioodi, et igakuised maksed oleksid väiksemad. Loe lähemalt mida teha kui on probleeme kodulaenu tagasimaksmisel. Alles siis, kui ollakse kindel, et laenusaaja pole võimeline laenu tagastama, antakse asi inkassosse. Laenude kontrolli all hoidmiseks on hea variant kaaluda hoopis refinantseerimislaenu võtmist.