4. juulil toimub Pärnumaal Kulli külas musta pässiku ehk chaga kasvatamise tasuta õppepäev. Musta pässiku kasvandused võimaldavad metsaomanikul kasemetsa maha raiumata sellelt tulu teenida. Tänaseks on Eestisse rajatud juba 323 chaga kasvatust.
Idee üks autoritest on tunnustatud meditsiiniseente ekspert ja Chaga OÜ projektijuht Hardi Põder, keda seob pikaajaline kogemus maineka Belgia seenelaboriga Mycelia.
„Eestimaa loodus on meie visiitkaart laias maailmas, kuid keskkonnaga seotud probleemid tõstavad üha häälekamalt pead. Peame mõtlema sellele, kuidas säilitada tasakaalu meie metsades,” selgitab Põder. „Usume, et meditsiiniseente kasvatamine muutub tulevikus tavapärase metsamajandamise osaks. Chaga kasvatamine loob võimaluse teenida uutmoodi tulu ja vähendada ka maamaksuga seonduvaid kulusid. Lisaks aitab seenekasvatus väärindada Eesti metsa ilma seda maha võtmata ehk metsa saab nüüdsest tootlikuks muuta seenekasvatuse abil,” nendib meditsiiniseente ekspert.
Mis kasu saab metsaomanik?
Meditsiiniliste seente istanduste rajamise idee sündis praktilisest vajadusest. Tõrvas asuv pere-ettevõte Chaga OÜ on Eestis tuntud tegija erinevate loodustoodete valmistamises ja müügis. Chaga Health eliksiiridest on kujunenud tarbijate hulgas hinnatud tervist toetavad toidulisandid, mis aitavad organismi vastupanuvõimet tõsta.
„Tänaseks lõppenud eriolukorras olime tunnistajaks sellele, kuidas inimesed kolisid tagasi maakodudesse ja lahkusid linnadest, et pöörduda tagasi looduse poole,“ räägib Põder sellest, kuidas inimeste mõtteviisis on toimunud muutus. „Üha rohkem otsitakse rahvameditsiinist ja loodusravist võimalusi, et olla terve ja anda immuunsusele lisajõudu erinevate viirustega võitluses. Peame mõtlema sellele, kuidas tulla toime kasvava nõudlusega meie toodete vastu, kuna meie eliksiirid koguvad maailmas suure elanikkonnaga riikides tuntavalt populaarsust.“
Põdra kinnitusel jõudsidki nad ettevõttega chaga kasvanduste rajamise juurde eelkõige vajadusest saada toorainet enda eliksiiride jaoks. Eeskuju võeti Soomest ja soomlastelt, kes üle 10 aasta juba edukalt chagat kasvatanud on. Tänaseks on Soomes üle 1000 erametsaomaniku, kes sel moel oma metsast passiivset tulu teenivad. „Vaadates tulevikku, näeme, et huvi chaga kui tooraine vastu kasvab hüppeliselt. Samas pakume murrangulist võimalust metsaomanikel tulu saada ning metsa väärindada, ilma seda maha raiumata,“ märgib Chaga OÜ projektijuht ja lisab: „ehk sellest ideest võidavad kõik.“
Põdra sõnul on Eesti ainulaadne paik maailmas, mille sarnaseid kasvutingimusi ega puhast looduskeskkonda mujalt ei leia. See loob ideaalsed eeldused kõrge kvaliteediga meditsiiniseene kasvatamiseks ja korjamiseks.
Vähenõudlik stardipakett
Chaga istanduste rajamiseks on vajalik vähemalt 0.25 hektarit kasemetsa, kus kasvavad puud on vähemalt 10 aastat vanad ja mille minimaalne läbimõõt on 10 cm. Põder õpetab, et chaga kasvama panekuks tuleb kasepuule puurida 5 cm sügavune auk, kuhu istutatakse spetsiaalne chaga tüübel.
Pässikut kandvad tüüblid valmistatakse Eestist pärit seene paljundamisel Mycelia tipp-seenelaboratooriumis Belgias. Laboratooriumi asutas 1985. aastal seeneteadlane Magda Verfaillie ning selle põhitegevusteks on seeneniidistike ehk mütseelide tootmine, teadus- ja arendustegevus. Laboratooriumis toimub chaga kasvatamine ja paljundamine puidust tüüblitel, mis seejärel jõuavad Eestisse, olles juba „istutusvalmid”.
Tule osale tasuta infopäeval
Selleks, et metsaomanikud, kes tunnevad huvi enda metsa chaga istanduste rajamise vastu, saaksid rohkem infot, korraldab Hardi Põder ja tema meeskond chaga kasvatuse praktilisi õppepäevi.
Järgmine õppepäev toimub Pärnumaal, Kulli külas kiigeplatsil Lääneranna vallas 4.juulil algusega kell 12.00. Osalejad peaksid Google Maps keskkonda sisestama „Saulepi kohvik-baar“ ning kiigeplats asub kohviku kõrval.
Õppepäeval osalemine on tasuta, kuid vajalik on etteregistreerimine: https://chagahealth.eu/chaga-kasvatus/.
kas see chaga kasvatamine puu kvaliteedile mõju ei avalda ? minutead keerab ta puidu kvaliteedi pekki. Pärast saad sealt metsast ainult kütte puid. aga noh meid see ju ei huvita meil võib suvel ka metsa langetada ja siis imestad huvitav miks need aia lipid kolme aastaga ära mädanevad