Keskmine brutokuupalk oli tänavu kolmandas kvartalis 1397 eurot, tõustes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 8,2 protsenti.
Läänemaal jäi keskmine palk 1273 eurole. Läänemaal oli keskmise palga tõus Eestis üks suurimaid, tõustes 16,2 protsenti võrreldes möödunud aasta keskmise palgaga. Aasta eest oli Läänemaal keskmine brutokuupalk 1096 eurot.
Keskmine brutotunnipalk oli samal ajal 8,01 eurot, mis on 7 protsenti suurem kui möödunud aasta samal ajal. Juulis oli keskmine brutokuupalk 1435, augustis 1365 ja septembris 1389 eurot, teatas statistikaamet.
Teise kvartaliga võrreldes vähenes brutokuupalk aga 1,6 protsendi võrra. Palgad langesid peamiselt seetõttu, et ebaregulaarsed preemiad vähenesid 38 protsendi võrra. Võrreldes aastataguse ajaga on ebaregulaarsed preemiad tõusnud aga 9 protsenti.
Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2018. aasta kolmanda kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk ehk 5,8 protsenti.
Keskmine brutokuupalk oli kõrgeim info ja side tegevusalal 2360 eurot, finants- ja kindlustustegevuses 2257 eurot ning energeetikas 1858 eurot.
Võrreldes möödunud aasta kolmanda kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes, kus see on seni olnud üks madalamaid. Keskmine brutokuupalk vähenes aga mäetööstuse ning veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse tegevusaladel.
Brutokuupalk oli kõrgeim riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes 1723 eurot ja välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes 1650 eurot. Brutokuupalga aastakasv oli kiireim riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes 10,3 protsendiga ning kõige aeglasem Eesti ja välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes, vastavalt 7,5 ja 7,6 protsendiga.
Keskmine brutokuupalk oli kõrgeim Harju maakonnas 1519 eurot ja Tartu maakonnas 1408 eurot ning madalaim Saare maakonnas 1081 eurot, Valga maakonnas 1066 eurot ja Hiiu maakonnas 1008 eurot. Brutokuupalga aastakasv oli kõige kiirem Põlva maakonnas 17,4 protsenti, Lääne maakonnas 16,2 protsenti ja Pärnu maakonnas 13,5 protsenti.
Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 1870 eurot, mis on 7,9 protsenti suurem kui eelmise aasta kolmandas kvartalis.
tohoh, keskmine sealmaal alles. Ma peaks siis rahul olema vist, kui palk poolteist korda kõrgem on. Ise arvasin, et peaks juurde hakkama küsima, aga paistab, et lagi vist Läänemaal käes. Ajakirjandust ei tea muidugi uskuda ka, et kellele see artikkel vajalik oli tellida.
Kümne inimese palk – 1000, 1000, 900, 2400, 1000, 900, 1250, 1150, 1730, 1400 – mis on keskmine – õige vastus 1273 – järeldus 7 inimest kümnest saavad tegelikult alla keskmise palka – lihtne – ja nii Eestis ongi – osav on olnud Riigikogu, kes on oma palga taseme sidunud keskmise palgaga (4 keskmist siis), aga mitte tegelikkusega. No maksud maha ka – siis jääb 1273 alles 1073.62 mille inimene saab pangaarvele 🙂 siis lähed poodi ja maksad käibemaksu ka riigile. Ümbrikus saab ka muidugi võtta aga see tähendab, et pension tuleb kunagi tulevikus väike, aga si..a kah, teise samba… Loe rohkem »
Ei ole tähele pannud . Kellel siis tõusis ?
Tõusis ikka riigitööl, mujal peab panus ka suurenema…
Riipalgalistel piisab klikist ja korras. Samuti pole probleemi, kust raha võtta, sina maksad, mina maksan, meie maksame…….
Üks järjekordne artikkel kus tõde üsna vähe.
minu riigiteenistuja keskmine palk aastal 2019 oli 843,30euri.
peaksite tasuvama töökoha leidma. Pensionär võib elada 800 euri kuus