Haapsalu rolli tähistamiseks Eesti iseseisvumises antakse Eesti riiklikud kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad tuleva aasta 20. veebruaril üle Haapsalus.
Novembri alguses käisid Haapsalus „Eesti Vabariik 100” korraldustoimkonna liikmed Margus Kasterpalu ja Toomas Kiho, et linnavalitsus oma plaanidega kurssi viia. Kasterpalu sõnul nähakse vaeva selle nimel, et juubeliaasta sündmused oleks üle Eesti hajutatud, mitte Tallinnas.
„Üks EV 100 toimkonna ülesanne on riigi sünnilugu jutustada – mis sündmused olid, millised otsused vastu võeti, millised juhused määrasid ajalooliselt asjade käiku,” ütles Kasterpalu. „Haapsaluski oleme seepärast, et ühelt poolt sada aastat tagasi 20. veebruaril oli Haapsalu see koht, kus polkovnik Põdder sama hästi kui Eesti vabariigi välja kuulutas.”
20. veebruaril andsid bolševikud Haapsalus asunud 1. Eesti jalaväepolgu ülemale Ernst Põdderile käsu enda vägedega sakslaste edasitung Ristil peatada, millest viimane keeldus. Seda peabki Kasterpalu silmas sisulise iseseisvuse väljakuulutamise all.
Paar päeva varem oli polgus otsustatud kutsuda maapäeva vanematekogu Haapsallu, et siin Eesti iseseisvus välja kuulutada.
Eesti iseseisvuse väljakuulutamisest Haapsalus jäi puudu 61 versta. Ajaloolane Talis Vare kirjutab, et 21. veebruaril asusid Konstantin Päts, Jüri Vilms, Lääne maakonnavalitsuse esimees Saar ja ajakirjanik Juhtund Tallinnast juba Haapsalu poole teele. Jõuti Tallinnast 61 versta kaugusel oleva Kuijõe mõisa juurde, kus saadi Haapsalu poolt põgenevailt enamlastelt teateid, et sakslased on sama päeva hommikul Haapsallu jõudnud. Tuli auto ringi keerata ja tagasi sõita. Iseseisvusmanifest toimetati Pärnusse, kus ta kaks päeva hiljem, s.o 23. veebruaril 1918 pidulikult ette loeti.
Tallinnast välja
„20. veebruar oli väga tähtis hetk nii riigi sünnis kui ka Haapsalu eneseteadvuses. Seetõttu me hoolitseme selle eest, et sel päeval oleks kogu Eesti tähelepanu Haapsalul,” ütles Kasterpalu.
Kell 12 on kavas Lossiplatsil lipuväljaku pidulik avamine ja kaitseliidu osalusel ka saja aasta taguste sündmuste meenutamine. „Aga et oleks üleriigiline tähelepanu, tegime peaministrile ettepaneku, et sel aastal antaks riiklikud elutööpreemiad ja aastapreemiad üle Haapsalus, samuti Wiedemanni keeleauhind,” ütles Kasterpalu. Sisult on heakskiit valitsuselt saadud, kinnitas ta.
Pidulik tseremoonia toimub Läänemaa ühisgümnaasiumis ehk endises Wiedemanni gümnaasiumis.
„See me üks ülesanne ongi, et saja-aastane Eesti oleks võimalikult rohkem Eesti ja võimalikult vähem Tallinn. 23. veebruar on kindlasti Pärnu päev, kus avatakse päästekomitee monument. 21. veebruaril annab president oma ordenid ja autasud üle Narvas ja viib sellega fookuse Narvale. Presidendi vastuvõtt toimub Tartus Eesti rahva muuseumis. Sünnipäevanädala sündmused on üle Eesti hajutatud ja neil on oma ajalooline põhjendus,” rääkis Kasterpalu.
Riigi suurimad tunnustused
Riigi kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiaid antakse nii elutöö kui ka möödunud aasta saavutuste eest. Preemiasaajate kandidaadid avalikustatakse jaanuaris ja laureaadid valitakse sellekohastes komisjonides. Preemiate jagamist korraldavad riigikantselei ja kaks ministeeriumi, selgitas kultuuriministeeriumi pressiesindaja Meelis Kompus.
Sestap on Haapsalus preemiaid üle andmas kolm ministrit – pea-, kultuuri- ja haridusminister.
Näiteks kultuurivaldkonna 64 000 euro suurusi elutööpreemiaid antakse välja kolm ja 9600euroseid aastapreemiaid viis. Spordi 40 000euroseid elutööpreemiaid jagatakse kaks ja 9600euroseid aastapreemiaid kuus.
„See on kõige kõrgem tunnustus ja tänusõna, mida saab riik spordi- ja kultuurivaldkonnas anda,” ütles Kompus.
Tavaliselt jagatakse neid preemiaid Tallinnas Eesti teaduste akadeemia saalis.
Mitu aastat sünnipäevapidu
„Eesti Vabariik 100” sünnipäevaüritused algasid tänavu 17. aprillil rahvamatkaga mööda Liivimaa ja Eestimaa kubermangu piiri ja kestab 2020. aasta veebruarini. „Riik sai valmis ja rahvusvahelise õiguse subjektiks alles siis, kui piir Tartu rahuga fikseerus ja me olime ennast vabadussõjas niimoodi kaitsnud, et ka muud riigid Eestit tunnustasid,” ütles Kasterpalu.
„Nii pikalt läks, ei läinud ühe päevaga,” sõnas ta.„Iseseisvuse deklareerimisest ei piisa. Neid paralleele võib ju tänapäeva kurdide või katalaanide juurde tõmmata. Selles mõttes läks meil küll kaua, aga läks hästi.”
„Saja-aastane riik on küll väga tähtis, aga selle sees saame ka rääkida, et oleme tuhandeid aastaid siin paigal olnud. See on meie maa, meie kultuur ja keel, mis on vanemad kui riik,” lisas Kasterpalu.
