Kohus ei vabastanud Herman Simmi ennetähtaegselt vangistusest

Tarmo Õuemaa

tarmo@le.ee

Foto: Pixabay

kohtuhaamer Pixabay

Tartu maakohus ei vabastanud tänase määrusega riigireetmises süüdi mõistetud Herman Simmi (69) tingimisi enne tähtaja lõppemist talle mõistetud vangistusest.

Kohus leidis, et kuigi uute kuritegude toimepanemise oht on Simmi puhul madal, ei saa teda vabastada õiguskorra kaitsmise huvides ehk üldpreventiivsetel kaalutlustel.

Kohtu hinnangul tuleb uute kuritegude tõenäosust hinnates ainsa reaalse ohuna kõne alla see, et Simm hakkab edastama Venemaa esindajatele infot, millest ta sai teadlikuks enne vanglasse sattumist. Siiski viitab enamik asjaolusid sellele, et niisugune võimalus on vähe tõenäoline. Simm on osalenud vanglas erinevatel nõustamistel ja vestlustel. Ta ei ole toime pannud distsiplinaarrikkumisi. Uute kuritegude tõenäosus on madal ka seetõttu, et tal on abikaasa, korralik elukoht, kõrgharidus, terviseprobleemid ja et ta on kõrges eas. Lisaks on kohtu arvates põhjust uskuda, et kontakti loomine vene agentidega ja neile info jagamine poleks Simmi jaoks kuigivõrd lihtne. Samuti on alust kahelda selles, kas Simmile palju aastaid tagasi teatavaks saanud info venelasi enam huvitab. On keeruline eeldada, et kinnipeetav jättis pikkade aastate jooksul mingi olulise teabe venelastele välja rääkimata ja hakkaks seda tegema nüüd. Samuti ei ole alust väita, et Simmil on olemas selge motiiv uute kuritegude sooritamiseks.

Küll aga on kohtu hinnangul Simmi vabastamine ennatlik üldpreventiivsetel kaalutlustel. Herman Simm pani toime erakordselt raske kuriteo. Riigireetmine on karistatav umbes sama raskelt nagu mõrv. Tema teo toimepanemise ajal oli karistus riigireetmise eest küll mõneti leebem, aga siiski sarnane tapmise sanktsiooniga, võimaldades mõista kolm kuni 15 aastat vangistust. Kinnipeetav jagas Venemaale salajast infot enam kui 10 aasta jooksul. Seega ei pannud ta kuritegu toime lühikese, hetkeemotsioonist ajendatud või järelemõtlematu tegevusena, vaid kaalutletud käitumisega. Simmi tegude ebaõiglust suurendab kohtu arvates nii tema töötamine olulistel ametikohtadel kui ka info jagamine just Venemaale ehk riigile, mis on Eestit pidevalt kahjustanud või vähemalt ohustanud.

Simmi ennetähtaegset vabastamist toetas Tartu vangla, kuid ei toetanud Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Marek Vahing.

Simm on oma vangistusest praeguseks ära kandnud enam kui kaks kolmandikku, mistõttu on tal seaduse järgi formaalselt võimalik karistuse kandmisest vabaneda.

Simm tunnistati Harju maakohtu 25. veebruari 2009 otsusega süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises ning talle mõisteti 12 aasta ja kuue kuu pikkune vangistus. Simmi karistusaeg algas 19. septembril 2008 ja lõppeb 18. märtsil 2021.

Kohtumäärus on vaidlustatav 15 päeva jooksul selle kättesaamisest.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
2 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
eelmisele kommenteerijale
7 aastat tagasi

Palun pane oma loll jutt S.naise kohta suhu tagasi ! Kõik inimesed ei mõtle ainult sellest ,mis Sinu meeli ärevil hoiab (seks)! Simmi karistuse kohta ütlen nii palju, et kui palju välja teenis , nii palju ka sai ! Võtku heaks ja kandku oma karistus lõpuni välja ! Leian , et isegi vähe anti. Tema “leivaisa” riigis määratakse riigireeturitele palju suuremad karistused. Seega olgu rahul ja istugu lõpuni !

Huvitav,kuidas
7 aastat tagasi

..Ta naine üksi hakkama sai ? Ma küll ei jaksaks nii kaua kuival olla. Aga pole võimatu,et simulant saab paari aasta pärast suure kompensatsiooni mõne kohtuotsuse vale koma pärast. Ja kindlasti peaks olema varuks mõni kordnikust kõrgem tegelane,keda meie vahele jäänud tegelaste vastu vahetada ..Juhan Partsi sarnane näiteks….