Asjaolu, et ligi pooled eestlased on kimpus võlgadega, paneb nii mõnegi kukalt kratsima. Kuidas on võimalik, et nii paljudel on võlgnevused? Kas tõesti on kiirlaenud võlgnevuste tekkimise aluseks ning ainus viis, kuidas vältida „musta nimekirja“ sattumist, on vältida laenusid? Tegelikult on mitmeid põhjuseid, miks võetud kohustusi ei suudeta tasuda ning seega jäädakse hätta ja võlgnevused jäävadki õhku. Alljärgnevalt selgitame mõnda põhjust, miks selline olukord võib tekkida.
1. Pole lihtsalt piisavalt sissetulekut, et võlga tasuda.
Kahjuks võib elus tulla ette olukordi, kus kunagine palganumber kahaneb mingite asjaolude tõttu või kaotatakse töö ning ei leita asemele uut, sama teenistusega tööd. Nii võibki juhtuda, et kunagi võetud smslaen või väikelaen jääb tasumata, kuna pole lihtsalt raha – üritatakse ots-otsaga toime tulla ning katta elamiskulud, ent selle kõrvalt võlgnevusi tasuda näib võimatuna.
2. Ei anta endale aru, kui tõsine võib võlg olla.
Üks suurimaid põhjuseid, miks võlgu ei suudeta korda ajada, on lihtsalt uute kohustuste võtmine ning „laenutsükli“ tekitamine. Ühiskonna mõjul võib tekkida mulje, et iga asja lahenduseks on võlg. Vajad autot? Võta autolaen. Tahad oma kodu? Võta hüpoteeklaen. Raha jääb puudu? Võta väike rahasuts. Seejuures aga on keeruline endale teadvustada, kui suured on tegelikud igakuised kulud ning nii lõpetataksegi olukorras, kus on võetud mitu laenukohustust, millega ei suudeta tegeleda ning siis kiputakse lihtsalt pea liiva alla pistma, lootes, et ehk olukord laheneb iseenesest.
3. Ei suudeta kulusid kontrollida.
Isegi, kui sissetulek peaks olema teoreetiliselt piisav, et laenuga toime tulla, võib tekkida võlgnevus ja suutmatus seda tasuda siis, kui anduda liialt kergelt vaateakendel olevatele ahvatlustele. Uued tehnikavidinad, promopakkumised ja sooduskampaaniad on kahtlemata väga ligitõmbavad ning palgapäeval ei pruugi isegi pähe tulla, et tuleks raha jätta ka võlgnevuse tasumiseks. Selle asemel ostetakse hoopis erinevaid tooteid ning nii tekibki hetk, kus ei ole võimalik võetud laenu tasuda.
4. Ei mõistetud laenu tegelikku kulukust.
Kuigi ka laenufirmad üritavad igati tarbijatele selgeks teha, kui kulukas laenutoode tegelikult on, siis kiire rahahäda korral on laenulepingu hoolikas lugemine ja otsuse kaalumine viimane asi, mis mõttesse tuleb. Laen võib olla küll 300 euro suurune, ent kas see tähendab, et ka tagasi tuleb maksta 300 eurot? Ehk tuleb tasuda hoopis ligi sada eurot rohkem? Nii aga võib tekkida hetk, kus on kohustuseks võetud oodatust kulukam laen ning maksetähtaja saabumisel ei olegi võimalik laenu tasuda.
5. Ülehinnatakse end.
See on küll seotud eelmiste punktidega, kuid võlgu ei suudeta siiski tavaliselt tasuda eelkõige seetõttu, et hinnatakse üle oma võimeid ja loodetakse liialt tulevastele tuludele. Ehk oled sa veendunud, et järgmisel kuul laekub sulle boonus või mõni lisasissetulek, ent kas sa saad olla selles täiesti kindel? Laenukohustusi ei tasu kunagi võtta lootuses, et peatselt on võimalik see tasuda – arvestada tuleks üksnes olemasolevaid tulusid.
Laenu võtmisel on äärmiselt oluline arvestada oma võimeid ning reaalseid tulusid. Lähenedes laenu taotlemisele analüütiliselt, seda isegi väikeste kiirlaenude korral, on tunduvalt suurem tõenäosus, et sa ei pea võlgnevustega mitte kunagi silmitsi seisma ning saad oma kohustustega hakkama igasuguse stressi ja probleemideta. Kui võlgnevus aga peakski tekkima, tasub kindlasti võtta ühendust laenuandjaga, kellega saab teha kokkuleppe ning leida seeläbi lahendus, mis aitaks võlga hõlpsamini tasuda.
