Haned. Foto: Arvo Tarmula
Euroopas levib nii mets- kui ka kodulindude hulgas ravimatu ja eriti ohtlike loomataudide hulka kuuluv linnugripp, mistõttu peaksid inimesed teavitama veterinaar- ja toiduametit (VTA) surnud lindudest.
Maakonlikke veterinaarkeskusi tuleks teavitada viie värske veelinnu korjuse leidmisest või kui on tuvastatud ebatavaline veelindude suremine umbes saja meetri kaugusel mererannast, teatas Eesti Jahimeeste Selts enda kodulehel veterinaarametile viidates.
Samuti tuleks ametit teavitada kümne või enama lähestikku asuva surnud metslinnu värskest korjusest maastikul või metsas. Surnud linnu värske korjus tuleks panna lekkekindlasse kilekotti, markeerida ning anda üle veterinaarametnikule. Suurelt veelinnult või röövlinnult tuleb võtta tampooniproov ning selleks tuleb teavitada kindlasti maakondlikku veterinaarkeskust ja VTA peamaja aadressil peamajastaap@vet.agri.ee.
Lindude gripp on väga nakkav, ägedalt kulgev lindude viirushaigus. See kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka kuna põhjustab lindude massilist haigestumist, suurt suremust ning ulatuslikku majanduslikku kahju. Lindude gripile on vastuvõtlikud kõik kodu- ja uluklinnud. Nakkusallikaks on haiged või haiguse läbipõdenud viirusekandjad linnud. Lindude nakatumine toimub seedetrakti või hingamisteede kaudu. Haigete lindude ravi puudub.
Gripiviiruse kandjad looduses on metslinnud, peamiselt veelinnud, kellelt võivad nakkuse saada kodulinnud, eelkõige koduveelinnud nagu haned ja pardid. Metslindude hulgas levib nakkus valdavalt ilma nähtavate haigustunnusteta, kuid kõrge patogeensusega viirustüved põhjustavad tervisehäireid ka metslindudel.
Praegu Euroopas levinud viirustüvi H5N8 ei ole teadaolevalt inimesele ohtlik. Seni ei ole ECDC (Euroopa haiguste ennetamise ja kontrolli keskus) andmetel inimeste seas registreeritud ühtegi haigusjuhtu. ECDC hinnangul on risk inimeste jaoks väga väike.
Poes oli külmletis õige mitu surnud kana !
sead maha lasta, linnud ära tappa. Klaar.