0

Potikild tõestab, et Matsalu koge võib olla Eestist leituist vanim

Kristjan Kosk

kristjan.kosk@le.ee

koge

Keemu kandis võis 13. sajandi lõpus põhja minna Lihulasse teel olnud koge. Illustratsioon: Ott Vallik

Matsalu kandis Keemu sadama juurest päevavalgele tulnud keskaegse nõu tükk võib tunnistada, et Matsalu lahes 13. sajandi lõpus põhja läinud koge on vanim Eestis leituist. 

Läinud suvel astus Keemus suvitava Martin Maiksoni poeg Paul rinnuni vees sumades killule, mis osutus hilisemal uurimisel 13. sajandi jooginõu tükiks. Et tegemist polnud mitte tavapärase savikillu, vaid keskaegse anuma kaelaosaga, sai kunstniku-dekoraatorina tegutsev ja keskajarestoranile Olde Hansa nõusid disaininud Martin Maikson kohe aru.

Maikson tunnistas, et leitud kild jäi pisut kauaks kapiriiulile seisma, enne kui see tänavu kevadel arheoloog Mati Mandeli kaudu jõudis keskaegset keraamikat põhjalikumalt uurinud Erki Russowi kätte. Russowi hinnangul on tegemist 13. sajandi teisest poolest pärit Siegburgi keraamikaga.

„Ma ise arvasin, et võiks olla 14.–15. sajandist, aga et on varasem, oli üllatus,” tunnistas Martin Mikson.

„See on väga vinge,” pidas ka Mati Mandel keraamikakildu tähtsaks, sest just seda laadi leiud annavad dateerimisel pidepunkti. Kõnealusel juhul võiks oletada, et laev, mille tükke on Keemu sadama ümbrusest kümne viimase aasta jooksul päevavalgele tulnud, oli 13. sajandi teisel poolel lastiga teel Lihulasse, aga sattus Keemu kandis õnnetusse.

13. sajandi lõpp oli Mandeli sõnul linnuse ette tekkinud Lihula asula õitseaeg. Tolleaegse sadama asukoht pole teada, kuid Mandel pakub, et see võis olla mõne kilomeetri kaugusel Kloostris või Kirikuküla all. Keemu jääb Lihulast linnulennul 5–6 kilomeetri kaugusele.

Keemu sadama lähedal Matsalu lahe põhjas asuv arvatav kogevrakk on kõneainet pakkunud juba pikemat aega. 2005. aastast peale on sealt päevavalgele tulnud üle kümne laevaosadest pärit juppi. Pikim neist oli neljameetrine.

Saksamaal Kieli ülikoolis tehtud detailide dendrokronoloogiline analüüs näitas, et koge valmistamiseks kasutatud puu on kasvanud Jüütimaa metsades 11.–12. sajandil ja raiutud mitte hiljem kui 1152. Laev on oletatavasti ehitatud Saksamaal. 

Kuigi sukeldujad on Keemu sadama ümbruses käinud vrakki otsimas, pole seni suudetud leida vraki terviklikku põhja ja kaart ega kiiludetaili, mis annaks aimu aluse suurusest ja kujust.

Mati Mandeli hinnangul võib üks põhjus olla, et otsitud on valest kohast. Mullu päevavalgele tulnud kannutükk leiti teiselt poolt muuli, mitte aga sealt, kust on  leitud laevatükid.

Seniste leidude põhjal võib oletada, et kui Matsalu lahe põhjas lebab kogevrakk, võib tegemist olla vanima seni Eesti vetest leitud kogega.     

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz