Haapsalu pitsiskeskuses näeb juulikuu lõpuni käsitöömeistrite Helin Põldve ja Marge Kiirendi kootud suuri Haapsalu rätte ja stoolasid pealkirja all „Kõik algas rätist”.
Pitsikeskuse perenaise Mirje Simsi sõnul on rätikudujad palju haruldasemad kui sallikudujad. Helin Põldve ja Marge Kiirend on aga justnimelt suurte rättide tegijad.
Pitsikeskuses on väljas kokku 14 suurt ja väga suurt rätti ja stoolat, seitse kummaltki meistrilt. Kõige suurem rätik näitusel on Helin Põldve „Kroonprints” (1.85×1.85 cm). „Kroonprints” on „tegus” rätik, sest näitusele saabus ta otse Sulev Keeduse uue filmi võtetelt ja sinna läheb ta pärast näitust ka tagasi.
„Peategelasel on kuldpulmad, kus läheb rätikut vaja. Rohkem midagi ei tea,” ütles filmi kohta Helin Põldve.
Näitus teeb kummarduse ka vanadele Haapsalu käsitöömeistritele: väljas on rätikud „Linda”, „Aasa” ja „Helga”, mis on inspireeritud Aasa Jõelaidi, Linda Elgase ja Helga Rüütli mustritest.
Põldve ja Kiirend pole piirdunud traditsioonilise valgega, vaid on kudunud rättideks ka kollast, musta ja punast lõnga. Muhu mustris musta rätikut luues sai Marge Kiirend inspiratsiooni Muhu saarest, rätik on vaatajaile väljas esimest korda. Kiirend loobki muustreid ise, Helin Põldve on oma sõnul sinnapoole teel. Äärepitside mustrit on ta juba ise loonud.
Kuigi rätikuid saab näituselt ka osta, pole müük käsitöömeistrite sõnul tähtis, nagu pole tähtis ka see, kes parasjagu on rätiku kudunud.
„Me koome rõõmuga ja koome neid nagu tekstiilikunsti esemeid. See on looming. Eesmärk on luua imeilus ese, mitte müüa,” ütles Helin Põldve.
Ühe suure rätiku kudumine võtab aega vähemalt kaks kuud, kui igal õhtul paar-kolm tundi tööd teha.
Põldve sõnul võiksid Haapsalu naised rohkem kanda Haapsalu rätte ja salle.
„Ta on kampsuni eest, vajadusel pearätiku eest ja ehte eest,” ütles Põldve.
Haapsalu salli- ja rätipits on naiste sõnul üks kolmest suurest Šetlandi ja Ohrenburgi pitsi kõrval. Haapsalu salli- ja rätipitsi eristavad teistest nupud. Ohrenburgi pitsil on nuppe imevähe, Šetlandi pitsil pole nuppe üldse. Nuppude järgi on hea kindlaks teha, kas ese on kootud käsitsi või masinal.
„Niisugust masinat, mis teeks nuppe, pole veel välja mõeldud,” ütles Marge Kiirend.
FOTOD: ARVO TARMULA
