Hoovõtukeskuse projektijuhi Anna Kuuskmanni sõnul on peamine lapsi motiveerida. Foto: Kaia Ansip
2013. aasta sügisel hakkas ettevõtja Koit Uusi algatusel koos käima rühm inimesi, et arutada, kuidas aidata noortel, kel elu koolis lonkama jäänud, see taas veerema lükata.
Kaks aastat tagasi sündis MTÜ Hoovõtukeskus, mille eesmärk on ennetada noorte põhikoolist väljalangemist ja koolikohustuse mittetäitmist. Selleks aidatakse taastada ja toetada õpilaste enesekindlust ning sotsiaalset arengut, et nende haridus ei jääks poolikuks ja põhikoolihariduseta töötute hulk ei kasvaks.
Seda kõike taheti teha mentorperede kaudu. Mentorpere saab lapsega kord nädalas kokku, kuulab ja aitab last õppetükkide tegemisel, kui on vaja.
„Eestis on olnud projekte, kus tugisüsteem on olnud üles ehitatud mentori ja noore kohtumistele. Tavaliselt väsisid mentorid ära, aga mentorperena saavad täiskasvanud ka üksteist toetada, lastel tekib võimalusi suhelda rohkem kui ühe inimesega,” selgitas Hoovõtukeskuse juhatuse liige Leini Vahtras. Vahtras on staažikas pedagoog ja koolijuht.
Möödunud aastal läks projekt kolmandal katsel käima ja võitis sotsiaalse innovatsiooni konkursi, saades Kodanikuühiskonna sihtkapitalilt 20 000 eurot. Projekti toetab ka Heateo sihtasutus.
„Kui projekti rahastati, läks lahti mentorite otsimine ja koolitus, samal ajal toimusid ekspertlaagrid. Koolitati 21 vabatahtlikku,” ütles Vahtras.
Enne mentorite koolitust ja perede loomist otsis Hoovõtukeskus sidet ja infot õpilastelt, et teada saada, mis on see, mis neid kooliteest eemale tõukab.
„Alustasime eelmise õppeaasta sügisel ekspertlaagrite korraldamist, et uurida noorte käest, mis nendega juhtus, kuidas kadus huvi õppimise ja kooli vastu,” rääkis Vahtras. Seni on olnud viis laagrit, viimases osales 12 last. Vahtrase sõnul on laste tagasiside olnud kiitev, nad on avaldanud soovi rohkemate ja pikemate laagrite järele.
Järgmisel kooliaastal on Hoovõtukeskusel kavas korraldada üks laager igal veerandil.
Veebruaris algas mentorite koolitus. Koolituse teemad olid positiivse psühholoogia põhimõtted, enda analüüsimine tugiisikuna, väärtuspõhine lähenemine, tugiisiku roll, hinnanguvaba isiksust toetava ja motiveeriva keskkonna loomine, lapse arengu ealised iseärasused ja reageerimine vastavalt oludele, tugiisiku tööeetika ja seadusandlus.
Peamine on õppida, kuidas motiveerida ja tabada ära, mis tekitab noorel tunde, et ta ei saa hakkama. See tunne tuleb ümber pöörata nii, et nad usuksid endasse, rääkis Hoovõtukeskuse projektijuht Anna Kuuskmann.
Aprillis loodi esimesed testperioodi mentorpered, kes said kahe kuu jooksul igal nädalal õpilastega kokku. Mentorpere koosneb kolmest täiskasvanust ja kolmest lapsest. Sihtrühm on õpilased vanuses 12–17. Nende juurde jõutakse enamasti kooli kaudu. Kool pakub lapsevanemale võimalust osaleda programmis, kui lapsel on õppeedukus halvenema hakanud, ütles Kuuskmann.
Aprillist juunini testiti mentorperesid. Töö käis kahe mentorperega ja hõlmas iganädalasi kokkusaamisi noortega. Oli kaheksa kohtumiskorda: igal neljapäeval kindlal kellaajal ja kindla stsenaariumi järgi.
„Saime kokku, rääkisime koolist, natuke tegelesime õppetööga ja siis tuli mingisugune huvitav tegevus,” kirjeldas Vahtras prooviaja kohtumisi. Tema ja Kuuskmann osalesid mentorperedes, et lähemalt näha, kuidas asi toimib. Ühistegevust toetas Haapsalu kutsehariduskeskus.
Sügisest hakkab koos käima viis mentorperet, kes pakuvad tuge umbes 20 noorele.
„Kõige suurem asi ongi, et testperiood sai läbi ja nüüd valmistume sügiseks,” ütles Vahtras. See tähendab, et analüüsitakse tulemusi. Noored on avaldanud arvamust, kuidas neil prooviaeg möödus ja kuidas see aeg meeldis. Vahtrase sõnul meeldis noortele see aeg, sellest oli abi ja nad soovitaksid seda ka sõpradele. Noored tahtnuks isegi rohkem kui üks kord nädalas kohtuda.
„Tore, et neile meeldib, järelikult asi toimib,” lisas Vahtras.
Mentoriks on oodatud kõik, kes on huvitatud noorte aitamisest. Eriti oodatud on meesterahvad, neid võiks veidi rohkem olla. Kes tahab mentorpere liikmeks saada, võib saata e-kirja hoovotukeskus@gmail.com. Võimalusi aidata on mitmesuguseid, kas laagris või peres. Kui võimalik, algab sügisel uus mentorite koolitus.
Uusi vanamees mõtleb aga teema välja ja nii hakataksegi orjalaager tüüpi ettevõtetele uut kaadrit koolitama. Kui koolist veel väheks jääb ja need koolitamisega toime ei tule siis tehakse pikapäevarühmad et asi ikka kindel oleks.