Martna ei osale Läänemaa talimängudel

Martna vallavanem Tiiu Aavik. Foto: Arvo Tarmula.

Martna on ainus Läänemaa vald, kes ei osale maakonna talimängudel. Martna spordiklubi esindaja sõnul on põhjus spordivaenulikus vallavanemas.

Laupäeval, 28. veebruaril peetakse Nõval XXI  Läänemaa talimängud. Kõiki Läänemaa omavalitsusi siiski mängudel näha ei saa. „Halb üllatus on, et Martnat ei ole osalejate seas. Teised omavalitsused on esindatud,“ ütles talimängude võistlusalade peakohtunik Peeter Kallas.

Martna jääb kõrvale

Helistades Martna vallavanemale Tiiu Aavikule ja uurides, miks vald kõrvale jääb, soovitas Aavik pöörduda valla spordielu korraldava Martna spordiklubi juhatuse esimehe Oliver Tammemäe poole.

Tammemägi ütles, et põhjuseid, miks Martna talimängudel ei osale, on mitu. „Üks on see, et meie vallavanem on suhteliselt spordivaenulik ja sporditegevus on meie vallas piiratud,“ nentis Tammemägi.

Selle aasta eelarvet ei ole Martnas veel vastu võetud, kuid Tammemäe sõnul ei ole spordile sealt loota terve aasta peale enamat kui 6000 eurot. „Lisaks on meil nüüd spordihoone, suur kaarhall, mida peame selle sama raha eest ka kütma ja üleval pidama,“ lausus Tammemägi.

„Peame väga hoolikalt vaatama, kus ja mida üldse teha,“ ütles Tammemägi Martna spordielu kohta. Teine põhjus, miks talimängudele minemata jääb on Tammemäe sõnul see, et vallas on vähe rahvast ja esindusvõistkonda on raske kokku saada, sest noori on vähe.

„Meie [spordiklubi] püüab ajada seda poliitikat, et noortel oleks midagi teha ja nad minema ei läheks, aga kuna vald kaasa ei aita, siis enamik noori lähebki minema. Suvel on veel võimalik see rahvas kokku saada, aga talvel on suhteliselt raske," ütles Tammemägi.

"Mõtlesimegi siis, et pigem säästa seda pisukest, mis meil on ja võib-olla üritada siis suvemängudel,“ selgitas Tammemägi.

Aaviku sõnul on selline valla suunas tehtud märkus omapärane. „Oleme andnud igal aastal spordiklubile toetust, mis tähendab ju, et neid hoitakse,“ märkis Aavik.

„Kõigi, kes abi tahavad, jaoks on alati liiga vähe,“ ütles Aavik vastuseks süüdistusele, et toetussumma on liiga väike.
Selle, et ta on spordivaenulik, lükkas Aavik ümber.

„Ma ei ole küll mingi tegevsportlane, aga kui vaja, oleksin ma [talimängudele] läinud. Kui ma oleksin vaenulik, siis ma seisaks selle eest, et [spordiklubi] ei saaks raha, aga neid on siiski toetatud üle 10 aasta,“ märkis Aavik.

Ilm tembutab

Kui Martnat puudutav skandaal on rohkem valla siseasi, siis talimängude korraldajate jaoks on kõige suurem väljakutse olnud veebruari kohta harjumatult soe ilm.

Spordiliidu Läänela peasekretäri Ülle Lassi sõnul asendab lume sulamise tõttu suusatamist nüüd jooksmine, kuid kelgutamine toimub, sest seda saab korraldada Variku karjääri jääl.

„Ilmataat on meile peavalu valmistanud,“ ütles Kallas. Veskijärve jääle plaanitud kalapüügivõistlus peaks siiski toimuma. „Rääkisin natuke aega tagasi [kalapüügi] peakorraldaja Aivar Orustega ja praeguse seisuga see toimub,“ lausus Kallas Lääne Elule neljapäeval.

Lassi sõnul olid korraldajad ilmast tulenevateks probleemideks varakult valmis „Meil on alati igal aastal olnud variant B,“ lausus Lass. Ka mullu Lääne-Nigulas toimunud talimängudel jäi suusatamine ära. 

„Taebla kooli juures olid siis jooksukross ja laske-teatejooks, kus pidi püssiga laskma ja jooksma,“ meenutas lass. Eelmisel aastal toimusid mängud veelgi hiljem, 9. märtsil, kuid tänavu ei päästnud suustamist ka võistluste varasemale ajale nihutamine.

Jooksualad võivad muuta omavalitsustele keerulisemaks võistkonna komplekteerimise. „Ega inimesed ei taha talvel väga joosta ja jooksjad ei ole sageli ju samad, kes on suusatajad“ märkis Lass.

Esimesed alad juba peetud

Võistlusalade valik lähtub Kallase sõnul põhimõttest, et ligi pooled alad oleksid klassikalised, mis korduvad läbi aastate ja ülejäänud valib omavalitsus, kes mänge korraldab.

„Kui talimängud on selles mõttes konservatiivsemad, siis suvemängud on küll enam-vähem seda plaani järginud,“ selgitas Kallas. Alaks, mille kavva saamise üle on Kallasel eriti hea meel, on naiste saalihoki. „See oli meil ammu südame peal,“ lausus Kallas. 

„Nii väiksel vallal nagu Nõva on see korraldamine paras pähkel, sest paljud, kes korraldavad, peavad ka võistlema. Kindlasti koondavad talimängud inimesi, kes spordiga tegelevad ja haaravad kaasa ka teisi,“ ütles Kallas.

Tänavused Läänemaa talimängud algasid tegelikult juba möödunud nädalavahetusel kui toimusid saalihoki turniirid naistele ja meestele. Pärast esimest ala on juhtimas Nõva ja Noarootsi. 

26. veebruaril toimus Haapsalu Wiedemanni spordihoones lauatennise põhiturniir. Lauatennise finaalid peetakse koos ülejäänud aladega laupäeval Nõval.

Eelmisel aastal oli Läänemaa talimängudel üldkokkuvõttes parim Ridala vald, kellele järgnesid Lääne-Nigula ja Noarootsi. „Ei või iial teada,“ märkis Lass selle kohta, milline omavalitsus võiks tänavu kuldmedali omale koju viia.

Läänemaa talimängude ajakava 28. veebruaril 2015

9.30-10 Mandaat võistluskeskuses (Nõva koolis)

10 Lauatennis (Nõva võimlas) ja koroona (Nõva töökojas)

10.30 Kabe (Nõva koolis) ja krossijooks (Variku karjääris)

11.30 Teatejooks (Variku karjääris) ja kalapüük (Veskijärvel)

12 -16 Lõuna (Laimi söögimajas)

12-15 Orienteerumine (start Nõva bussipeatuses)

12.15 Viimase mehe jooks (Variku karjääris)

13.15 Teatekelgutamine (Variku karjääris)

14.30-16 Juhtkonnavõistlus (Nõva koolis)

16 Mälumäng (Nõva koolis)

17 Mängude lõpetamine ja autasustamine (Nõva koolis)