Riigikogu esimehe Ene Ergma uusaastatervitus Eesti Televisioonis. Ergma vaatab tagasi Eesti arengule viimasel kümnel aastal ja leiab, et Eestist on saanud normaalne, küps ja stabiilne riik.
Tänavu täitub kümme aastat Eesti astumisest Euroopa Liitu ja NATOsse. Seega on põhjust teha kokkuvõtteid.
Pole kahtlust, et NATO liikmesus on suurendanud oluliselt meie julgeolekut.
Tasub mõelda, milline näeks meie maa välja siis, kui meil ei oleks olnud võimalust viimase kümne aasta jooksul sadade miljonite eurode vääringus vahendeid investeerida oma teedesse, küladesse, veevõrkudesse ja ülejäänud taristusse.
Inimlikus plaanis näib, et kümme aastat ehk näiteks 2004. aastast 2014. aastani on lühike aeg. Kuid mõelge, mis on selle ajaga aset leidnud. Lisaks liikmesusele Euroopa Liidus, NATOs ja Schengeni tsoonis oleme kasutusele võtnud euro.
Tunnistagem, et lähiajalugu on pakkunud keerulisi aegu ja väljakutseid. Ühiskonda on põhjalikult raputanud globaalne majanduskriis, millest nii Eesti kui ka maailma majandus taastub vaevaliselt ja pikkamisi, nagu sajandi kriisidele kombeks.
Meenutagem näiteks 1994. aastat, mil elu Eestis oli sootuks teistsugune. Siin viibisid veel Nõukogude väed. Mõtteline hüpe 1994. aastast 1984. aastasse on aga veelgi pikem. Nõukogude Liit, mille osa oli ka okupeeritud Eesti, boikoteeris vaba maailma olümpiamänge. Oli stagnaaja tipp.
Kuid siin me, kallid kaasmaalased, 30 aastat hiljem oleme. Aasta 1984 näib peaaegu et samasugune viirastus, kui George Orwelli romaanis „1984” kirjeldatud õõvastav reaalsus diktatuuriühiskonnast.
2014. aasta Eesti on normaalne Euroopa riik oma rõõmude ja muredega. Kui riik on küps ja keskkond stabiilne, siis toimub areng tasa ja targu. Vaid igaühe töökus ja nutikus saavad olla arengu aluseks.
Järjest vähemaks jääb nii ratsa rikastumist kui ka suuri sotsiaalseid kriise. Jäägugi need üleminekuaega ja ajalooõpikutesse. Ma loodan, et kui riigikogu esimees vaatab 2024. aasta esimesel jaanuaril kümne aasta arengule tagasi, siis ei ole tal põhjust rääkida dramaatilistest pööretest.
Loomulikult ei tule käesolev aasta igav. Õige pea elame kaasa oma sportlaste pingutustele Sotšis. Suvel on ees meeliülendav ja alati rahvast ühendav laulupidu. Möödub 25 aastat Balti ketist. Ka riigikogul on sel aastal suur sünnipäev, täitub 95 aastat parlamentarismi algusest Eestis.
Soovin teile kogu südamest head 2014. aastat. Soovin meile rahvana kordaminekuid algaval aastal ja edu ning õnne igaühele teist!
Ene Ergma
Riigikogu esimees