Lääne Eluga vestelnud kardioloogi hinnangul on õnnetusi kahte sorti. Esiteks need, millest on ühiskonnal õppida ja millest peaks meedia seega kirjutama. Teiseks need, mis lihtsalt juhtuvad — inimesi on alati surnud ja jääbki surema —, kuid millest meedias rääkimine tekitab ühiskonnas asjatut hirmu, paanikat ja süüdistamist.
Igal asjal on kaks külge. Kui teismeline poiss variseb pallimängu ajal kokku ja tõuseb nelja päeva pärast tervena, siis räägivad inimesed niikuinii. Parem siis juba kontrollitud teabe, mitte kuulujuttude põhjal.
Esimeses punktis olen aga arstiga täiesti nõus. Kuigi selles juhtumis ei olnud süüdi energiajook, rääkisin selle loo tegemisel energiajookide mõjust laste tervisele kahe arstiga. Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse professor Margus Viigimaa ja spordiarst Gunnar Männik kinnitasid, et energiajookide mõju inimese südamele on laastav. Korraks annab jõudu, aga siis piitsutab. Energiajook paneb südamele topeltsuure töökoormuse. Energiajoogi kahjulik mõju võib veelgi suurem olla, kui on tarvitatud mõnda ravimit. „Äärmiselt ohtlik, SOS,” nentis Männik. Seekord nii ei juhtunud, aga teoreetiliselt võib energiajooki joonud lapse süda füüsilist trenni tehes Männiku sõnul seisma jääda küll.
Seepärast paneb arst laste ja lapsevanemate, aga ka meedia südamele: vähemalt regulaarselt trenni tegevail lastel tuleb energiajookide tarbimine keelata.
Looking forward to reading more. Great article post.Much thanks again. Really Cool.
I really enjoy the post. Will read on…
Very good blog article.Really looking forward to read more. Much obliged.
ongi ju räägitud. iseasi muidugi, kas lapsevanem koosolekul ka kohal oli.
Seda teemat võiks/peaks iga-aastastel lastevanemate koosolekutel ja klassikoosolekutelgi koolides täitsa rääkima. Iga pere ei pruugi seda üldse teadagi, kui laastavad tagajärjed nendel energiajookidel on. Päriselt ka. Ükski õpetus=teadasaamine ei oleks ülearune.