„Suure vale”–statistika alla võib mõnes mõttes liigitada ka Eesti tervise arengu instituudi koostatud terviseprofiili ehk maakondade elanike tervise ja heaolu ülevaate. Igatahes tekitab see profiil küsimusi. Näiteks kas tõesti on hõredalt asustatud ja kõige kaitstuma loodusega Läänemaa õhk nii halb, et oleme Ida–Virumaa järel kohe järgmine? Maakonnaarst Aino Rahula aga teab, et Haapsalus mõõdeti õhusaastet kaubamaja ees ajal, mil seal käis parajasti ehitus. See mängis kindlasti oma osa.
Kas võime terviseprofiili järgi uskuda, et läänlased on Eestis kõige saledamad? Selle aluseks on võetud kehamassi indeksi mõõtmine 2006. aastal. Võis ju juhtuda, et valimisse sattusid keskmisest saledamad inimesed.
Nii arstid kui ka ametnikud kinnitavad, et mõnel juhul annab kummalise tulemuse väikeste arvude statistika. Ehk siis Hiiumaa järel väikseima elanike arvuga maakonnas võib juba üksikjuhtum üldpilti mõjutada. Nii näiteks on juba ette teada, et kümne hukkunuga lastekodupõlengu tõttu hüppavad 2011. aasta kurvad näitajad Läänemaal lakke.
Kui küsitavused ja väikestest arvudest tulenevad vead kõrvale jätta, on terviseprofiil igal juhul oluline ülevaade. Nagu ütleb Haapsalu kolledži terviseedenduse õppekava juht Hele Leek–Ambur, on profiili puhul esmatähtis ajaline võrdlus. Mida pikema aja jooksul andmeid kogutakse, seda parema ülevaate saame tendentsidest ja seda väiksem on ühekordsete õnnetuste mõju näitajaile.
Igal juhul annab terviseprofiil põhjuse asjaomastel vaadata arvude taha ja arutada, mida saab läänlaste tervise parandamiseks teha.
Kaire Reiljan
