Põllumehed peavad tänavust heinaaega mullusest nirumaks

Kristjan Kosk

kristjan.kosk@le.ee

IMG_1421

Foto: Arvo Tarmula

Vihmase juuli ja külma kevade tõttu hindavad põllumehed tänavust heinasaaki tavapärasest kehvemaks.

„Minu hinnangul on tänavune heinasaak alla keskmise,“ ütles Palli talu peremees Margo Vichterpal Haeskast. „Planeeritud 1200 silorulli on tehtud, aga puudu on heinarullid,“ ütles Vichterpal. Heina tahab ta teha 3000 rulli, aga valmis on umbes 600.

Seda, et talvel tema 350 lihaveist nälga jäävad, Vichterpal ei karda. Ridala vallas on niidetavat rohumaad nii palju küll, et vajalik kogus heina kokku saada.

„Tavapärasest külmema kevade tõttu on hein mõnevõrra viletsam, kuid kõige rohkem segab halb ilm,“ ütles Vichterpal. Tema sõnul takistavad hoovihmad heina kuivamist ja raskendavad väljavedu.

Läänemaa suurima veisekarjaga Kirba OÜ tegevjuht Toomas Laos kinnitas samuti, et tänavu jääb hein tavalisest nirumaks. „Vanem, heinakamar, mis on üle kahe aasta vana, andis vaid kolmandiku tavapärasest saagist. Nooremas kamaras on lood paremad,“ sõnas Laos.

Parem hein, mis sisaldab ristikut ja lutserni, läheb loomadele toiduks. Seda on Laose hinnangul valmis 250 tonni, kuid tarvis oleks palju rohkem.

Matsalu rahvuspargis tuleb arvestada lindude pesitsemisega ja see seab niitmisele piirangud. „Esimesel juulil saime peale minna ja niita 100 hektarit, kolmapäeval hakkasime niitma järgmist 200 hektarit. Kolmanda niitmise saame teha alles juuli teises pooles,“ märkis Laos.

Luhahein on Laose hinnangul väiksema väärtusega, mistõttu kasutatakse seda Kirbla osaühingus loomadele allapanekuks, aga jagub ka Lihula katlamajas kütmiseks.

„Kui vihmad jätkuvad ja tuul puhub ebasoodsast suunast, võib Kasari veetase nii palju tõusta, et ujutab luhad üle,“ muretses Laos heinasaagi pärast. Lihula katlamajale tuleb tal lepingu kohaselt müüa 700 tonni luhaheina. Peale selle tahab talvel toitmist saada ka umbes 1300pealine veisekari.

Haapsalust põhja pool tegutseva Piirsalu Põllumajanduse OÜ juht Elvo Leppmaa heinasaagi üle ei kurda. „Juba esimesel niitmisel saime 2700 tonni kätte,“ ütles Leppmaa. Leppmaal on vaja teha 5000 tonni, aga ta lootis, et teise niitmisega õnnestub tänavu teha koguni 6000 tonni silo.

„Sügisel, kui esimene öökülm on maisi ära võtnud, saab veidi ka maisisilo teha. See on tõeline kompvek lüpsilehmale, mis ühtlasi suurendab piimatoodangut,“ ütles Leppmaa.

Leppmaa sõnul töötatakse Piirsalu farmis selle nimel, et kasvatada piimakarja päevatoodang viie tonni peale. „Praegune toodang on veidi üle nelja tonni, aga et Eestis põllumajandusega tegelemine tulus oleks, tuleb toodangut suurendada,“ lausus Leppmaa.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments