Noarootsi tamm on taas päevakorral

Noarootsi tammi ehitamine on viimase saja aasta jooksul kolmandat korda laineharjale tõusmas.

Noarootsi vallavanem Triin Lepp saatis veebruari lõpus keskkonnaametile kirja, milles palus uurida Haapsalu lahe veekeskkonda ning hinnata Noarootsi–Uuemõisa püsiühenduse rajamise võimalikkust.

Noarootsi abivallavanem Aivo Hirmo ütles eile Lääne Elule, et tammiga on vallavalitsuses viimastel aastatel taas tõsisemalt tegeldud. Hirmo sõnul pole keegi 1991. aastal maavalitsuse juurde moodustatud Noarootsi püsiühenduse komisjoni laiali saatnud ning see saaks vajadusel kas või homme tööd alustada.

„On 1938. aastal tehtud projekt ja hinnakalkulatsioonid, samuti 1987. aasta uuringud ja trassivariantide võrdlus,” ütles Hirmo.

„Isiklikult arvan, et Uuemõisa ja Noarootsi ühendamine oleks suures plaanis sotsiaal-majanduslikult mõistlik ja otstarbekas,” arutles Hirmo. „See poleks mitte ainult ajavõit ja bensiini kokkuhoid, vaid sellega saaks nii Uuemõisa kui ka Haapsalu laienemisvõimaluse.”

Hirmo sõnul on Ridala vallavanem Toomas Schmidt tema mõttekäiguga päri.

„Sellega oleme mõlemad ühel lainel,” ütles Schmidt. „Ühendus on ka meie mõlema [Noarootsi ja Ridala valla] üldplaneeringus kirja pandud.”

Ridala vald võiks vabalt Noarootsiga ühineda. Praegu kahel vallal ühist piiri pole, kuid tamm seoks vallad omavahel.

„See võiks olla Haapsalu raudtee kõrval suurem projekt, mida Läänemaal teha,” ütles Hirmo ja lisas, et Noarootsi püsiühenduse rajamine on kirjas ka Lääne maakonna üldplaneeringus ja maakonna arengukavas 2020+.

Rahast vara rääkida

1938. aastal koostatud kalkulatsiooni kohaselt oleks tammiehitus toona maksnud 724 000 krooni. Tollal oli korralik kuupalk 100 krooni, praegu on korralik kuupalk 1000 eurot. „7 miljoni euroga saaks tammi praegu ehk ka valmis,” arutles Hirmo. „Eesti riik võiks selle projekti katteks võlakirju emiteerida.”

Rahast on Hirmo sõnul praegu veel vara rääkida. „Enne peaks teostama keskkonnamõju hindamise, tegema trassivaliku, siis saab projekteerimisega edasi liikuda,” lausus Hirmo.

Suuremahulised uuringud on päris kallid, Noarootsi vald seda oma rahakoti arvel teha ei suudaks. „Eelarvesse pole me selleks raha planeerinud,” nentis Hirmo ja lisas, et Noarootsi tammi ehitus peaks olema maakonna tasandi idee.
Vallajuhid nuputavad, kuidas panna riik huvituma tammist. „Enne valimisi käisid Noarootsis reformikad, sai neile kaustad näppu antud,” lausus Hirmo.

Tammi propageerimiseks oli Schmidtil aastaid tagasi koos toonase Noarootsi vallavanema Ülo Kalmuga suurepärane mõte. „Tahtsime Kalmuga jalgsi läbi lahe marssida,” ütles Schmidt. Ministeeriumiametnik, kes pidi Schmidti ja Kalmu retkel osalema, jäi haigeks ning nii see agitatsioon toona sumbuski.

Laht kasvab kinni

Schmidt selgitas, et osa Tagalahest on väga reostunud. „Arvan, et Haapsalu-poolset Tagalahte oleks mõttekas süvendada, kuid Roograhust mandri poole jääv laheosa võiks jääda kinni kasvama,” lausus Schmidt.

Schmidti mõttekäiku toetas ka keskkonnaminister Mati Raidma, kui ta veebruaris Haapsalus Tagalahe-teemalisel nõupidamisel osales.

„Tagalaht on Eesti üks reostunumaid veekogusid, selle probleemi lahendamiseks peaks riik appi tulema,” ütles Schmidt.

Minister käis Haapsalus ning nüüd on keskkonnainvesteeringute keskus nõus laheuuringut rahastama.

Lennukad sillaplaanid

Aastate jooksul on Noarootsi tamm olnud korduvalt päevakorral, kuid ajaloo keeristormid on tammiehituse laineharjalt ikka ja jälle põhja tõuganud. 1938. aasta projektile tõmbas kriipsu peale Teine maailmasõda, 1987. aasta projekt lõppes Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega.

1999. aastal mõnda aega Lääne maavanemaks olnud Arder Väli propageeris ideed ehitada sild Haapsalust üle lahe Noarootsi. Väli hinnangul seoks sild Noarootsi poolsaare linna külge ja meelitaks sinna uusi elanikke.

„Noarootsist saaks siis panna väikese praami üle Voosi kurgu Vormsi vahet käima,” soovitas Väli. „Vahemaa on seal väga lühike ja praam võiks käia täpselt nii tihedalt, kui parajasti autosid tuleb. Oledki kohe Vormsis ning ka selle hõredalt asustatud saare saaksime ehk uuesti koloniseerida.”

Selle sajandi alguses uurisid tehnikaülikooli teadlased Lääne maavalitsuse tellimusel nii Noarootsi tammi kui ka Vormsi sillaehituse võimalusi.

2001. aastal jõudsid teadlased järeldusele, et Vormsi ja mandri vahele tuleb Seasaare kaudu üle Voosi kurgu ehitada sild. Esialgu tuleks sild ehitada Vormsist Seasaarele ja sealt panna käima lodi tüüpi parvlaev Noarootsi.

2003. aastal pakkus toonane maavanem Jaanus Sahk välja idee rajada püsiühendus Haapsalust Vormsi ja Vormsist Hiiumaale.

Fotod: Urmas Lauri