Taebla gümnaasiumi õpilased ei lepi Lääne-Nigula vallavolikogu plaaniga sulgeda kooli gümnaasiumiosa ja kavatsevad oma kooli eest võidelda.
Lääne-Nigula vallavolikogu tegi läinud nädalal otsuse, et 2015. aasta sügisest ei avata Taeblas enam 10. klassi.
„Minu arvates on see otsus tormakas. Õpetajate ja õpilaste arvamust ei ole küsitud,” ütles Taebla gümnaasiumi õpilasomavalitsuse juht Rahel Rae.
10. klassi õpilane Rae märkis, et nagu suur osa õpilasi ja õpetajaid, sai temagi otsusest teada Lääne Elust.
„Lääne-Nigula vald on suur vald, kus gümnaasium on vajalik. See on vajalik vallale, et noored ei lahkuks ja vald välja ei sureks. Taebla on meie kodukool, kus kõik tunnevad kõiki. Kõik meie õpilased ei soovi minna Läänemaa ühisgümnaasiumisse või kutsehariduskeskusesse. Kindlasti tahaks Taebla gümnaasiumis jätkata praegune 9. klass,” ütles Rae.
Rae ütles, et lähiajal kohtub õpilasesindus Lääne-Nigula vallavanema Mikk Lõhmusega ja esitab argumendid, miks peab gümnaasium säilima.
„Taebla gümnaasiumi riigieksamitulemused on olnud üle Eesti keskmise ja see on õpilaste jaoks tähtis. Kui kaob gümnaasium, kaovad ka kooli traditsioonid, mida on kandnud gümnasistid,” ütles Rae.
Oma kooli eest on asunud võitlema ka Taebla kooli 9. klass, kes on avaldanud soovi Taeblas gümnaasium lõpetada. 9. klassis käib 12 last. Klassijuhataja Kaja Loorens ütles, et gümnaasiumis jätkaks üle poole. 9. klassi esindajad käisid esmaspäeval selle sooviga vallavanema jutul ja on seotud ka internetis kooli kaitseks allkirjade kogumise aktsiooni algatamisega.
„Müts maha laste ees. Tore, et nad julgevad ja avaldavad arvamust,” ütles Loorens.
Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus ütles, et 9. klassi ettepanek on konkreetne ja ta palus noortel see kirjalikult esitada. „Siis on võimalik seda arutada. Ühtegi ettepanekut ei saa visata üle parda,” sõnas Lõhmus.
Lõhmuse sõnul on kooli viimase astme sulgemine valus teema.
„Arusaadav, et osa on vastu,” sõnas Lõhmus.
Taebla gümnaasiumi sulgemisotsuse vastu on algatatud internetis ka allkirjade kogumise aktsioon. Eilseks oli oma allkirja andnud üle 200 inimese. Allkirja andnud Kalle Kruusma ütles, et ei pea õigeks elu koondumist Tallinnasse või teistesse suurtesse keskustesse. „Maale võiks ka midagi alles jääda. Taeblas on aastaid olnud normaalne kool ja selle peaks säilitama,” sõnas Kruusma.
Kruusma on ise küll Ridala valla elanik ja koolis käinud Haapsalus, kuid tal on Taebla õpilaste seas hulk tuttavaid, kes sooviksid gümnaasiumi allesjäämist ja keda ta toetab.
„Selge see, et Taeblas kooli pidada on kulukas, aga kõike ei saa vaadata finantsilise koha pealt. Kui vallale on kooli kinnipanek odavam, siis lapsevanemale on see kulukam. Kohalik omavalitsus peaks aga seisma selle eest, et inimeste kulusid võimalikult madalal hoida,” põhjendas Kruusma.
Taebla gümnaasiumi allesjäämise poolt allkirja andnud haapsallane Triin Tarv ütles, et toetab Taebla lapsi, kes võitlevad oma kooli säilitamise eest. Tarv oli mullu kevadel Taeblas õpetajapraktikal ja ütles, et igatseb igati seda aega taga. „Mõnus õhkkond, vähem lapsi. Nagu omaette saar,” kirjeldas Tarv Taebla kooli.
„Ma ei tea, kui õige või vale see on, aga kui õpilased soovivad oma kodukooli eest võidelda, siis väärib see toetust. Ratsionaalselt saan kooli sulgemisotsusest aru, emotsionaalselt on keerulisem,” ütles Tarv.
Taebla gümnaasiumi direktor Jaanus Mägi ütles allkirjade kogumise aktsiooni kohta, et ei oska öelda, kui palju see võib volikogu meelt muuta.
„Eks inimesed tunnevad ennast sulgemisotsusest puudutatuna, aga see on emotsionaalne. Esimese raksuga oleks ka mina öelnud, et ei tohi kooli kinni panna, aga emotsioonide pinnalt ei saa asju lahendada,” ütles Mägi.
Lõhmus ootab sulgemise vastastelt oma seisukoha põhjendamist. „Meie ju põhjendame sulgemisotsust. Suhtumise asemel „olgu olla ja kõik” ootaks ma selget argumentatsiooni,” ütles Lõhmus.
Allkirjade kogumise aktsioon algatati kolmapäeva õhtul petitsioon.ee keskkonnas. Allkirju Taebla gümnaasiumi eest saab anda tuleva kolmapäevani.
Läänemaa haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja Anneli Vaarpuu ütles, et Taebla puhul räägivad laste väike arv ja halvas seisukorras koolihoone enda eest.
„Kui vaadata põhikooli, kus on 10–12 last klassis, siis keskmiselt jätkab gümnaasiumis 60 protsenti. Lihtsalt ei ole, kelle pealt klasse moodustada. Nõrk koht on ka asupaik Haapsalu lähedal. Kui Lihula gümnaasiumi puhul saab rääkida geograafilises mõttes erisusest, siis Taeblas see argument puudub,” ütles Vaarpuu.
Taebla gümnaasium
* Taebla gümnaasiumi 10.–12. klassis õpib tänavu 51 õpilast. Prognoosi järgi langeb lähiaastail õppurite arv alla 40.
* Maagümnaasiumi puhul on haridusministeeriumi seisukoht, et kvaliteedi tagamiseks peaks gümnaasiumis olema vähemalt 100 õpilast.
* Vallavalitsus loodab gümnaasiumiastme sulgemisega saada riigilt raha uue koolihoone ehituseks.
* Vallavalitsus peab õpetajate palgarahaks maksma juurde 20 000 eurot, sest riigi antavast palgafondist ei piisa.
Tõepoolest,miks otse minna kui ringi saab…aga ringi minnes kadus siht silmist ja enam ei leia üles…midagi sellist pigem pidasin silmas.Kõige keerulisem on sageli just lihtsate asjade mõistmine.
Oleks ju tore,kui elus kõik läheks lihtsalt ja sirgjooneliselt,kuid elus ja looduses ei ole asi paraku kunagi sirge,lihtne ega sümeetiline.
Eks ta ole jah,et veneaja viimasel aastatel mindi liiale keskoolide (gümnaasiumite) tegemisega igasse kolhoosikeskusse,mis muidugi viis kvaliteedi alla ja devalveeris gümnaasiumi mõiste,kuigi lapsi oli rohkem.Aga tuletagem meelde,et head haridust on aegade jooksul alati mindud nõutama kodukülast kaugemale,Lutsu ja Tammsaaret on enamus meist lugenud.
nii Luts kui Tammsaare on ka oma teosesse sisse kirjutanud,et see linna
” head haridust nõutama” minek ei teinud minejat kuidagi õnnelikuks ja oma eluga hästi hakkama saavaks inimeseks-pigem kuidagi katkiseks ja juurtetuks…miks küll me lihtsat ja sirgjoonelist elu põlgame?
Nigula mees läks külapoodi oma kolme sendiga.Tahtis osta püksinööpe oma higivaeva eest…
No mida siin võideda. Klassid on nii väikesed. Haapsalu asub Taeblale väga lähedal. Raha pole mõistlik raisata. Kullamaa vald peaks samuti raiskamise lõpetama ja keskkooli põhikooliks muutma. Kuigi Kullamaa asub kaugemal. Midagi pole parata, olukord on selline.
Selle rahaga mis gümnaasiumi ülal hoitakse peab tegema midagi muud.
vahva…teeme aga ära….jälle kindlapeale Eedik süüdi, et Taeblas gümnaasium kinni pannakse! 🙂 Ega siis õiged ja omad oravad ja muud tegelased sellist asja ei tee. Aga tegelikult? Mida vähem inimestele vald võimalusi kodukanti jääda pakub, seda vähem neid ka sinna alles jääb… maksumaksjana, elanikuna, lapsevanemana. Vallaisad(kohalikud..sest sisseostetud mees paneb 4 aasta pärast pillid kotti ja läheb järgmist valda “optimeerima”) saevad oksa millel ise istuvad. Milleks endale tüli teha? Peale meid tulgu või veeuputus… peaasi, et meie sõna peale jääb! Küll näete 25 aasta pärast pole Taeblas enam vajadust ka algkooli järele…. näeb välja nagu paljud Läänemaa teised külad… majadest tühjad… Loe rohkem »
Gümnaasiumi kinnipanek on suur viga.Rahvas kõik kes te lähete järgmistele valimistele,nendele volikogu liikmetele ei anna me ühtegi häält.Taebla kooli kinnipaneku otsustasid Saue valla,Risti valla Oru valla ja käputäis Taebla valla volinikke.Kas järgmine on Palivere kool.
Vallamaja ka suht niru ja pool tühi.need kes seal töötavad käivad ka suht harva kohal. Ehk sulgeme hoopis selle . Gümnaasium peab jääma. Reklaam teeääres kutsub nagu rahvast Lääne -Nigulasse jäädavalt. Arva ära kallis vallavanem palju meid siit vallast lahkub,kui lapsed peavad koolis hakkama käima mujal. Kolin sinna,kus laps saab hariduse ja toetan valda.
Kuidas Taebla (loe: Lääne-Nigula vald) noortele nii noored Taeblale. See otsus vaid kiirendab valla hääbumist ja noorte tagasi vaatamata lahkumist oma kodukohast.
lahkumine on alanud märksa varem. Kui vähemalt 1/3 kunagistest Taebla Gümnaasiumi lõpetanutest jäänuksid kodukanti, siis olnuks ka tänases koolis lapsi küllaga…
Kui 3 valda omavahel ühinevad, muudab see suureks territooriumi, mitte elanike arvu.See väheneb sama jõudsalt kui mujal Läänemaal.Taebla gümnaasiumi sulgumine on nagunii ainult aja küsimus, vahet pole, millal sellega alustatakse.Ainuke tõeline tugevus on väga püsiv (ja samas vana) õpetajate kaader.Aga vanad lähevad ükskord pensionile.Ja siis paras aeg sulgeda ka gümnaasium.