Silt: väino narusk
Galerii: Läänemaal käib kibe heinategu
[caption id="attachment_302921" align="alignnone" width="2000"]
Nigula Piima traktorist tuli korraks masinast välja, et kontrollida, kas kaarutajaga on kõik korras. Urmas Lauri[/caption]
Külm kevad hoidis rohukasvu tagasi, aga tulikuum ja vihmata jaanipäevaaeg kinkis talunikele imeilusa heinateo.
Haapsalu servas, linna kaugemas nurgas Rummu külas kerkisid eile heinasaod, sest sealkandis tehakse heina veel nagu muiste, käsitsi.
„Ei tea, et oleks midagi rääkida heina tegemisest,” ütles Tobise talu heinamaal hanguga vaalust heina saadu tõstnud Vahur, kui ajakirjanik temaga keset tööd jutule tahtis saada. „Reha on seal maas,” osutas heinaline. „Reha võib kätte võtta, mis siin ikka pikalt jutustada.”
Nigula Piima traktorist tuli korraks masinast välja, et kontrollida, kas kaarutajaga on kõik korras. Urmas Lauri[/caption]
Külm kevad hoidis rohukasvu tagasi, aga tulikuum ja vihmata jaanipäevaaeg kinkis talunikele imeilusa heinateo.
Haapsalu servas, linna kaugemas nurgas Rummu külas kerkisid eile heinasaod, sest sealkandis tehakse heina veel nagu muiste, käsitsi.
„Ei tea, et oleks midagi rääkida heina tegemisest,” ütles Tobise talu heinamaal hanguga vaalust heina saadu tõstnud Vahur, kui ajakirjanik temaga keset tööd jutule tahtis saada. „Reha on seal maas,” osutas heinaline. „Reha võib kätte võtta, mis siin ikka pikalt jutustada.” 
3
Koroonakriis räsib Läänemaa piimafarme
[caption id="attachment_300938" align="alignnone" width="2000"]
Leediküla farmi lehmad annavad piima nii nagu ikka, aga kuna piimaliiter on tavalisest odavam, saab farmiomanik vähem investeeringuid teha. Urmas Lauri[/caption]
Peale ähvardava tööjõupuuduse peavad Läänemaa farmid hakkama saama ka piima hinna langusega.
„Ikka-ikka,” ohkas Leediküla farmi juhataja Väino Narusk küsimuse peale, kas piima hinna langus Leediküla farmi mõjutab. Uuest söödamikserist ja remonditud silohoidlatest jäävad Leediküla lehmad sel aastal ilma, kuigi igal hommikul kell kaheksa vuravad piimaautod Leedikülast Jõhvi, Põlvasse ja Viljandisse. Iga päev jõuab sealsetesse Farmi piimatööstuse tehastesse Leedikülast 16 000 liitrit piima. Odavat piima, aga 450 lüpsilehma ei ole võimalik panna ooterežiimile, kuni ajad ja olud paranevad.
Hea hind oleks üle 300, väga hea 330 eurot tonni eest. Millal see nii kõrge oli? Narusk ei mäleta. „Eelmise aasta keskmine oli 300 ringis,” ütles Narusk.
Leediküla farmi lehmad annavad piima nii nagu ikka, aga kuna piimaliiter on tavalisest odavam, saab farmiomanik vähem investeeringuid teha. Urmas Lauri[/caption]
Peale ähvardava tööjõupuuduse peavad Läänemaa farmid hakkama saama ka piima hinna langusega.
„Ikka-ikka,” ohkas Leediküla farmi juhataja Väino Narusk küsimuse peale, kas piima hinna langus Leediküla farmi mõjutab. Uuest söödamikserist ja remonditud silohoidlatest jäävad Leediküla lehmad sel aastal ilma, kuigi igal hommikul kell kaheksa vuravad piimaautod Leedikülast Jõhvi, Põlvasse ja Viljandisse. Iga päev jõuab sealsetesse Farmi piimatööstuse tehastesse Leedikülast 16 000 liitrit piima. Odavat piima, aga 450 lüpsilehma ei ole võimalik panna ooterežiimile, kuni ajad ja olud paranevad.
Hea hind oleks üle 300, väga hea 330 eurot tonni eest. Millal see nii kõrge oli? Narusk ei mäleta. „Eelmise aasta keskmine oli 300 ringis,” ütles Narusk.
Mais on lehmale nagu banaan inimesele
[caption id="attachment_283587" align="alignnone" width="1365"]
Leediküla piimafarmi juhataja Väino Naruski sõnul oli tänavune suvi maisile soodne. Eduard Laur[/caption]
Eestist on taas saamas maisimaa nagu nõukogude ajal, viimase 15 aastaga on meil maisikasvatus suurenenud 12 korda.
Kui veel viie aasta eest oli maisipõld Eestis, sh Läänemaal haruldus, siis nüüd võib tee ääres tihti silmata suuri ja lopsakaid maisivälju, nagu neid mäletavad praegu üle 50aastased Eesti elanikud. Nagu oleks nõukogude aeg tagasi tulnud – maisipõllud on kõikjal ja neid tuleb üha juurde. Läänemaal on tänavu maisi külvatud kuus korda rohkem kui viis aastat tagasi ja 15 korda rohkem kui üheksa aastat tagasi.
Praegustele üle 50aastastele meenutavad maisipõllud lapsepõlve. „Isegi lõhn tuleb meelde, selline soe ja imal, niiske mulla lõhn,” ütles Taebla kandis Nigulas kasvanud Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare.
Leediküla piimafarmi juhataja Väino Naruski sõnul oli tänavune suvi maisile soodne. Eduard Laur[/caption]
Eestist on taas saamas maisimaa nagu nõukogude ajal, viimase 15 aastaga on meil maisikasvatus suurenenud 12 korda.
Kui veel viie aasta eest oli maisipõld Eestis, sh Läänemaal haruldus, siis nüüd võib tee ääres tihti silmata suuri ja lopsakaid maisivälju, nagu neid mäletavad praegu üle 50aastased Eesti elanikud. Nagu oleks nõukogude aeg tagasi tulnud – maisipõllud on kõikjal ja neid tuleb üha juurde. Läänemaal on tänavu maisi külvatud kuus korda rohkem kui viis aastat tagasi ja 15 korda rohkem kui üheksa aastat tagasi.
Praegustele üle 50aastastele meenutavad maisipõllud lapsepõlve. „Isegi lõhn tuleb meelde, selline soe ja imal, niiske mulla lõhn,” ütles Taebla kandis Nigulas kasvanud Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare. 