Silt: väikekiskjate ohjamine

[caption id="attachment_353811" align="alignnone" width="1481"] Rebane. Foto: Urmas Lauri[/caption] Väikekiskjate küttimise katseprojekt kahlajate kaitseks näitas ka keskkonnaameti sõnul seda, et rebasejahile tuleb senisest enam keskenduda. Ameti loodushoiutööde osakonna peaspetsialisti Maria Rätsepa sõnul näitavad projekti tulemused, et kütitud isendite arv ei ole kõige tähtsam: pigem tuleb rõhku panna nuhtlusisendeile ehk kevadel linnumunadest toituvate rebaste ja nende urgude hävitamisele. „Kahlajate arvukus sõltub eelkõige elupaikade seisundist,” ütles Rätsep. „Jaht väikekiskjatele aitab säilitada kahlajate arvukust vähemalt praegusel tasemel.” Jahti tuleks Rätsepa sõnul aga

[caption id="attachment_464155" align="alignnone" width="1600"] Rebane. Foto Allar Liiv.[/caption] Kliimaministeeriumi katseprojekt „Loodusrikas Eesti”, mille osana sooviti väikekiskjaid küttides parandada maas pesitsevate lindude koorumisedukust, oli edukas vaid kahel kuuest katsealast. Siiski soosib ministeerium küttimisega jätkamist. Projekt viidi läbi kolmel alal Matsalu rahvuspargis: Matsalus, Põgaril ja Haeskas ning Muhu saarel ja kahes paigas Hiiumaal. Soovitud pesitsusedukuseni jõuti aruande järgi vaid Põgaril ja Haeskas. Eesmärk oli, et koorumiseni jõuaks 40 protsenti munadest. Kliimaministeeriumi andmeil on see tase, mis võimaldab lindudel end taastoota. Koorunud tibude hulk kasvas ka Matsalus ja Hiiumaal, kuid jäi alla soovitud taseme. Muhus oli tulemus aga sootuks vast