Silt: Urmas Sukles
1
150 aastat hiljem on Uuemõisas taas pritsimaja
[caption id="attachment_437452" align="aligncenter" width="1920"]
Kui lipud olid vardasse tõmmatud, istutati maja juurde ka kaks õunapuud. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Poolteist sajandit tagasi ehitati Uuemõisa põllule esimene Haapsalu pritsimaja. Nüüd on päästjad taas Uuemõisa kolinud.
Reedel avati pidulikult Uuemõisas Tallinna mnt 85 asuv Läänemaa päästemaja.
Komandopealik Andres Kaljura nentis oma pidupäevakõnes, et see on juba teine kord, kui Uuemõisa on ehitatud pritsimaja. Esimene ehitati Uuemõisa põllule 1874. aastal. Poolteise sajandi jooksul on tuletõrjujad asunud nii Haapsalu kesklinnas Karja tänaval kui ka suure trummi taga
Kui lipud olid vardasse tõmmatud, istutati maja juurde ka kaks õunapuud. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Poolteist sajandit tagasi ehitati Uuemõisa põllule esimene Haapsalu pritsimaja. Nüüd on päästjad taas Uuemõisa kolinud.
Reedel avati pidulikult Uuemõisas Tallinna mnt 85 asuv Läänemaa päästemaja.
Komandopealik Andres Kaljura nentis oma pidupäevakõnes, et see on juba teine kord, kui Uuemõisa on ehitatud pritsimaja. Esimene ehitati Uuemõisa põllule 1874. aastal. Poolteise sajandi jooksul on tuletõrjujad asunud nii Haapsalu kesklinnas Karja tänaval kui ka suure trummi taga
Galerii: Uuemõisas avati Läänemaa piirkonna uus päästemaja
[gallery ids="437439,437440,437441,437442,437443,437444,437445,437446,437447,437448,437449,437450,437451,437452,437453,437454,437455,437456,437457,437458,437459,437460,437461,437462,437463,437464,437465,437466,437467,437468,437469,437470,437471,437472,437473,437474"]
.
Täna, 1. novembril avati pidulikult Läänemaa päästemaja, mis asub Uuemõisa alevikus Tallinna maanteel. Kaasaegses ja energiatõhusas hoones paiknevad erinevad päästeameti valdkonnad ning Haapsalu päästekomando. Päästepere kolis Haapsalu majja 4. septembril.
Siseminister Laur
Haapsalu juhid käisid Gruusia sõpruslinnal külas
Haapsalu linnavalitsuse neljaliikmeline esindus külastas oma Gruusia sõpruslinna Mtskhetat ajal, mil linn tähistas oma legendaarse, 4. sajandil ehitatud Svetitskhoveli katedraali päeva.
14. oktoobril tähistab Gruusia õigeusu kirik ka 4. sajandil valitsenud kuningas Miriani ja kuninganna Nana päeva. Nad olid riigi esimesed monarhid, kes pöördusid ristiusku.
Haapsalu linnapea Urmas Sukles meenutas, et sealse piirkonnaga sai ta tuttavaks viis aastat tagasi, kui ta käis idapartnerluse keskuse konsultandina mitu korda Gruusias ja Armeenias. „Käisime pidamas loenguid demokraatiast. Ega nad väga meid kuulda ei ole võtnud,” meenutas Sukles naerdes. „Rääkisin neile sellest,
Kuuse tänava koolimaja lammutamine küttis volikogus kirgi
[caption id="attachment_334167" align="alignnone" width="2000"]
Kuuse tänava koolimaja. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Reedesel volikogu istungil tekitas vaidlusi linnavalitsuse soov lammutada tänavu suvel Kuuse tänaval asuv koolihoone.
Maja lammutamiseks on linnavalitsus esitanud taotluse toetuse saamiseks, kuid küsis volikogult luba omaosaluse, 70 000 euro katmiseks. „Ei ole suur tõenäosus, et seda [toetust] saame. Jagatakse 400 000, meie küsime 150 000,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles.
Kui linnavalitsus lammutustoetust ei saa, seisab hoone senisel kujul edasi: võimlas ja juurdeehitises toimuvad treeningud ja huviringid, ülejäänud koolimaja seisab tühjalt.
Volinike hinnangul on aga koolihoone väga paljudele suure emotsionaalse väärtusega ja linnal peaks olema plaan, mida krundiga peale hakata, samuti loodeti, et olemasoleva majaga saab midagi ette võtta.
„Meil ei ole ühtegi mõtet. Mis edasi tuleb, on järgmine etapp,” ütles Haapsalu aselinnapea Innar Mäesalu volikogule.
Volinik Lauri Luik (Reformierakond) uuris istungil, kas lammutamise plaani puhul on tegemist vaid pragmaatilise arvutuskäiguga või on kaalutud ka seda, kuidas maja lammutamine linlastele
Kuuse tänava koolimaja. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Reedesel volikogu istungil tekitas vaidlusi linnavalitsuse soov lammutada tänavu suvel Kuuse tänaval asuv koolihoone.
Maja lammutamiseks on linnavalitsus esitanud taotluse toetuse saamiseks, kuid küsis volikogult luba omaosaluse, 70 000 euro katmiseks. „Ei ole suur tõenäosus, et seda [toetust] saame. Jagatakse 400 000, meie küsime 150 000,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles.
Kui linnavalitsus lammutustoetust ei saa, seisab hoone senisel kujul edasi: võimlas ja juurdeehitises toimuvad treeningud ja huviringid, ülejäänud koolimaja seisab tühjalt.
Volinike hinnangul on aga koolihoone väga paljudele suure emotsionaalse väärtusega ja linnal peaks olema plaan, mida krundiga peale hakata, samuti loodeti, et olemasoleva majaga saab midagi ette võtta.
„Meil ei ole ühtegi mõtet. Mis edasi tuleb, on järgmine etapp,” ütles Haapsalu aselinnapea Innar Mäesalu volikogule.
Volinik Lauri Luik (Reformierakond) uuris istungil, kas lammutamise plaani puhul on tegemist vaid pragmaatilise arvutuskäiguga või on kaalutud ka seda, kuidas maja lammutamine linlastele 
Omavalitsusjuhtidel on kohalikesse maksudesse vähe usku
[caption id="attachment_437002" align="alignnone" width="1920"]
Ehkki Läänemaa üritused ja loodus meelitavad siia palju turiste, ei tõtta omavalitsuste juhid turismimaksu kehtestama. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Uute kohalike maksude kehtestamine Läänemaa omavalitsusjuhtides entusiasmi ei tekita, pigem on nad seda meelt, et tulubaasi suurendamiseks tuleb leida teisi lahendusi.
Regionaalministeerium pöördus mõne aja eest omavalitsuste poole sooviga esitada ettepanekuid, kuidas omavalitsused saaksid suurendada oma tulubaasi ja pakkuda lahendusi, mis võimaldaks piirkondlikust ettevõtlusest enam tulu saada. Läänemaa omavalitsustest pakkus ainsana ministeerium
Ehkki Läänemaa üritused ja loodus meelitavad siia palju turiste, ei tõtta omavalitsuste juhid turismimaksu kehtestama. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Uute kohalike maksude kehtestamine Läänemaa omavalitsusjuhtides entusiasmi ei tekita, pigem on nad seda meelt, et tulubaasi suurendamiseks tuleb leida teisi lahendusi.
Regionaalministeerium pöördus mõne aja eest omavalitsuste poole sooviga esitada ettepanekuid, kuidas omavalitsused saaksid suurendada oma tulubaasi ja pakkuda lahendusi, mis võimaldaks piirkondlikust ettevõtlusest enam tulu saada. Läänemaa omavalitsustest pakkus ainsana ministeerium
Uue linnavalitsuse maja ehitus lükkub edasi
[caption id="attachment_411049" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu linnavalitsuse uue hoone kerkimine lükkub vähemalt kaks aastat edasi. Foto: eskiis[/caption]
Haapsalu linnavalitsuse uue maja ehitamine Lossiplatsile lükkub vähemalt kahe aasta võrra edasi.
„Sellest meetmest ei tule me välja,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Haapsalu linnavalitsus sai veebruaris riigilt uue maja ehitamiseks 2,4 miljonit eurot toetust, millest nüüd loobutakse. Suklese sõnul saadab linnavalitsus meetmest saadud toetusest loobumise teate välja sel nädalal.
Haapsalu linnavalitsuse uue hoone kerkimine lükkub vähemalt kaks aastat edasi. Foto: eskiis[/caption]
Haapsalu linnavalitsuse uue maja ehitamine Lossiplatsile lükkub vähemalt kahe aasta võrra edasi.
„Sellest meetmest ei tule me välja,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Haapsalu linnavalitsus sai veebruaris riigilt uue maja ehitamiseks 2,4 miljonit eurot toetust, millest nüüd loobutakse. Suklese sõnul saadab linnavalitsus meetmest saadud toetusest loobumise teate välja sel nädalal. 
Haapsalu rahvas ootas taas raudteejaamas rongi
[gallery ids="435129,435128,435127,435125,435124,435123,435122,435120,435119,435118,435117,435116,435114,435113,435112,435111,435110,435109,435108,435107,435106,435105,435104,435103,435102,435101,435100,435099,435098,435097,435096,435095,435094,435093,435091,435090,435089,435088,435087,435086,435085,435084,435083,435082,435081,435079,435078"]
Alates 2010 aastat kogunevad haapsallased 22. septembril raudteejaama, sest 1995. aastal just sel päeval saabus Haapsallu viimane reisirong.
Seekord oli end Aita Mölderi, ettevõtmise ühe algataja ja korraldaja, külalisteraamatusse kirja pannud üle 70 inimese.
Haapsalu linnapea korraldab disko
[caption id="attachment_411415" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Tänavu tähistab Haapsalu linn esmamainimise 745. aastapäeva. Eraldi suurt sünnipäevapidu pole linnavalitsusel plaanis teha, vaid juubelipidustused on koos Valge Daami ajaga.
„Eks kogu seekordne Valge Daami aeg on sünnipäeva nime all,” ütles Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbus.
Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Tänavu tähistab Haapsalu linn esmamainimise 745. aastapäeva. Eraldi suurt sünnipäevapidu pole linnavalitsusel plaanis teha, vaid juubelipidustused on koos Valge Daami ajaga.
„Eks kogu seekordne Valge Daami aeg on sünnipäeva nime all,” ütles Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbus. 
Seadusemuudatus tõstab valla raha ühest taskust teise
[caption id="attachment_431550" align="alignnone" width="1920"] Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman nimetab uuest aastast kehtima hakkavat seadust tõe ja õigluse seaduseks. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Riigikogus esmaspäeval vastu võetud seadus kohalike omavalitsuste õiglasemaks rahastamiseks toob Läänemaa omavalitsustele raha juurde.
Esmaspäeval vastu võetud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga võrdsustatakse 2027. aastaks omavalitsustele pensionituludelt makstav tulumaksumäär muude tuludega. See tähendab, et vaesemad kohalikud omavalitsused ja ääremaad saavad rikkamate arvelt raha juurde.
„Hiiumaale toob see järgneval kolmel aastal lisatulu umbes 0,5 miljonit, Saare maakonna omavalitsustele umbes 2,6 miljonit ja Lääne maakonna omavalitsustele 2 miljonit eurot,” ütles riigikoguliige Reili Rand (SDE) Lääne Elule.
Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman nimetab uuest aastast kehtima hakkavat seadust tõe ja õigluse seaduseks. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Riigikogus esmaspäeval vastu võetud seadus kohalike omavalitsuste õiglasemaks rahastamiseks toob Läänemaa omavalitsustele raha juurde.
Esmaspäeval vastu võetud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga võrdsustatakse 2027. aastaks omavalitsustele pensionituludelt makstav tulumaksumäär muude tuludega. See tähendab, et vaesemad kohalikud omavalitsused ja ääremaad saavad rikkamate arvelt raha juurde.
„Hiiumaale toob see järgneval kolmel aastal lisatulu umbes 0,5 miljonit, Saare maakonna omavalitsustele umbes 2,6 miljonit ja Lääne maakonna omavalitsustele 2 miljonit eurot,” ütles riigikoguliige Reili Rand (SDE) Lääne Elule.