-0.2 C
Haapsalu
Laupäev, 28. jaanuar 2023
Avakülg Tags ülo nugis

Silt: ülo nugis

Hannes Rumm: eraisikutele täna bensiini ei müüda

[caption id="attachment_327502" align="alignnone" width="300"] Hannes Rumm[/caption] Kõik eestlased on näinud 20. augustist 1991 kell 23.03 pärinevat filmilõiku, kus ülemnõukogu juhataja Ülo Nugis teatab: „Selle otsuse poolt on 69 rahvasaadikut, vastu ja erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud.” Ja kopsab siis spiikrihaamriga otsuse kinnitamiseks. Seda minutipikkust filmilõiku korrati sadu kordi tänavu augustis, mil me õiglase uhkusega tähistasime taasiseseisvumise 30. aastapäeva. Kahjuks kinnistasid juubelipidustused minu meelest nooremates inimestes järjest süvenevat ekslikku muljet, et eestlased hakkasid end 1988. aastal vabaks laulma, kuni augustis 1991 hakkaski oma riik sujuvalt tööle.

30 aastat taasiseseisvumisest: ajarännak üle mere

[gallery ids="339147,339148,339149,339150,339151,339152,339153,339154,339156,339157,339158,339159,339160,339161,339162,339163,339164,339165,339166,339167,339168"] Fotod: Urmas Lauri ja Bengt Sandvik Kümmekond läänlast sõitsid pisikese laevukesega 16. augustil 1991 Nõukogude Liidust Soome ning saabusid 20. augustil 1991 Eesti vabariiki, sildudes Pirital mõni minut pärast seda, kui Ülo Nugise haamrilöök oli Eesti iseseisvaks kuulutanud. Meeldejäävaks teeb merereisi seegi, et enamikule sellest seltskonnast oli tegemist esimese välisreisiga ning kõigile oli see esimene kord, kus 84kilomeetrine reis üle Soome lahe võeti ette nii pisikese alusega. Reis ise algas aga mõned kuud varem. Nimelt oli toonane vetelpäästepealik Raivo Õiglas kutsunud Haapsalusse Loviisa merepäästjad. „See oli juuni algul, nemad omakorda kutsusid meid Loviisa merepäevadele,” meenutas Õiglas, läänlaste vetelpäästeseltskonna grupijuht, nagu teda NSV Liidu välispassis tituleeriti. Paari kuuga õnnestus saada viisad ja reis võis alata. Eesti vetelpäästjad alustasid reisi kahe laevaga: Haapsalu omad olid tellinud Eesti NSV teaduste akadeemia väikelaeva Kratt, ülejäänud sõitsid Eesti vetelpäästeühingu alusel Reval. „Olümpiamängudeks [1980. aasta Moskva olümpiamängude purjeregatt toimus Eestis – toim.] osteti selliseid paate Poolast kolm tükki,” viitas Õiglas Revalile. Pirital oli ka Eesti vetelpäästjate peamaja.