Silt: ühepuuvene

[gallery ids="446780,446772,446771,446773,446776,446777,446778,446779,446781,446782,446783,446784,446786,446787,446785,446774,446775"] . Ussilaeva ehk Matsalu ühepuuvene ehitaja Allan Jürgens loodab läinud sajandi keskel Läänemaa jõgedelt kadunud veesõiduki kesksuvel Lihula külje all Suitsu sadamas vette lasta. Esialgu istub seitsme meetri pikkune ja keskelt meetrilaiune puust ussilaev Viljandimaal Karu talu viljakuivatis. „Jäi jutt, et kevade poole fikseerime ta ribidega: paneme kaared sisse,” ütleb Jürgens. Iga meetri peale pandud kaared ehk puust ribid toestavad haavatüvest tahutud veesõidukit nii, et see oma kuju säilitaks. Pärast kaari jääb teha vaid tühi-tähi: paat tõrvata ning voolida mõla – spetsiaalne sõuderiist. Siis on ussilaev on veeskamiseks valmis ja võib sisemaalt Suitsu sadama poole teele asuda. Matsalu tüüpi ühepuupaati pole Eestimaal ehitatud sadakond aastat. Kunagi Matsalus sõitnud ummispuuvened olid teistest ühepuulootsikutest tükk maad suuremad: kuni seitsme meetri pikkused. Üksi sellist juba valmis ei tee. Koos Jürgensiga on Matsalu ühepuuvenet Viljandimaal Suure-Jaanis mullu septembrist peale ehitanud tosin entusiasti eesotsas haabjameistrite Priit-Kalev Partsi ja Kaido Kamaga. Nagu tiivikulaba Matsalu ussilaev on pikk nagu tiivikulaba, kuigi mõnevõrra kergem. Kaks meest jõuab teda küll raskusteta tõsta, aga katsu sa teiselt poolt Eestit Lihulasse ja sealt kitsukest teed mööda Suitsule manööverdada. Tõsi, kui end vett täis imanud vene metsast kuivatisse tassiti, läks tarvis kaheksat meest. Kui iidse traditsiooni järgi ehitatud ussilaev kesksuvel Suitsule jõuab, tahab Jürgens sellega hakata huvilisi jõe peale viima, et inimesed saaks aimu, kuidas venesõit kunagi käis. Ja muidugi jääb Matsalu ussilaev ehk vene ehk lootsik ehk haabjas ehk ühepuupaat Lihula külje alla sadamasse ilmarahvale kaeda. Suuremasse ühepuulootsikusse võiks mahtuda kuni kuus, vähematesse ehk paar-kolm inimest. Jürgensi ühepuupaat on suuremat sorti. „Kandevõime selgub alles siis, kui me ta suvel vette laseme,” märgib ta. Võrus sündinud ning üles kasvanud Jürgens õpib Talli