Sadu kontsert. Foto: Maria Mai Siimut
„Ma lähen ja naeran nad välja,” kõlasid mul kõrvus read Vennaskonnalt, kui esmaspäeva õhtupoolikul Haapsalu raudteejaama Sadu kontserdile lonkisin.
Seda kavatsesingi teha – minna ja naerda Sadu välja. Siiski pean tagantjärele möönma, et päris nii ei läinud – verivärske kultusbänd veenis mind. Skeptik minus mandus. Või vähemalt vaigistati.
Kui pärale jõudsin, oli publiku hulk jahmatavalt suur. Välja müüdud, mis sest, et ilm ei soosinud. Mõni polevat ansamblit varem sihilikult kuulanud ja tuli vaid puhtast huvist, teine oli jälle paadunud fänn. Mina kuulusin esimeste sekka.
Kontserdikorraldaja Aarne Valmis oli publiku vaeva vähendanud: seismise asemel sai istuda. Superluks, arvestades
