Silt: rasmus lippur
Koolid otsivad tulevaks sügiseks õpetajaid
[caption id="attachment_393163" align="alignnone" width="1920"]
Taebla koolijuht Jaanus Mägi. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Matemaatika- ja eesti keele ning kirjanduse õpetajaid klassi ette leida tundub Läänemaa koolijuhtidele võimatu missioonina. Haapsalu põhikool otsib tulevaks sügiseks matemaatika-, eesti keele ja klassiõpetajat. „Arvan, et klassiõpetaja ma leian,” ütles Haapsalu põhikooli direktor Anne Mahoni. „Ül
Taebla koolijuht Jaanus Mägi. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Matemaatika- ja eesti keele ning kirjanduse õpetajaid klassi ette leida tundub Läänemaa koolijuhtidele võimatu missioonina. Haapsalu põhikool otsib tulevaks sügiseks matemaatika-, eesti keele ja klassiõpetajat. „Arvan, et klassiõpetaja ma leian,” ütles Haapsalu põhikooli direktor Anne Mahoni. „Ül
Lihula vanas koolimajas peeti viimased tunnid
[caption id="attachment_445490" align="alignnone" width="1920"] 12. klass. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Reedel helises Lihula gümnaasiumi vanas koolimajas viimane koolikell. 1964. aastal rajatud, ent oma aja ära elanud hoone lammutamisega alustatakse ülejärgmisel esmaspäeval.
Lääneranna gümnaasiumi direktor Rasmus Lippur pidas reedel kolm lõpuaktuse kõnet, sest ärasaatmist vajasid üheksanda klassi õpilased ja abituriendid ning ka ülejäänud klasside õpilastele tuli sõnad peale lugeda.
„Seljakotid selga!” ütles Lippur lõpukella kõlades. „See tänane lõpp ei olegi nii väga lõpp, see on selline alguse moodi lõpp.”
Kooli 315 õpilast on suveni jäävad kaks kuud linna eri õppekohtades laiali. Uues majas algab õppetöö 1. septembril.
Kaks aastat Lihulas õpilastele eesti keelt ja kirjandust õpetanud endisel Lõpe kooli õpetajal ja fotograafil Merike Pikkmetsal olid eile käed-jalad tööd täis. Fotokaameraga tuli tal tihedalt abiturientidel kannul püsida. Koo
12. klass. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Reedel helises Lihula gümnaasiumi vanas koolimajas viimane koolikell. 1964. aastal rajatud, ent oma aja ära elanud hoone lammutamisega alustatakse ülejärgmisel esmaspäeval.
Lääneranna gümnaasiumi direktor Rasmus Lippur pidas reedel kolm lõpuaktuse kõnet, sest ärasaatmist vajasid üheksanda klassi õpilased ja abituriendid ning ka ülejäänud klasside õpilastele tuli sõnad peale lugeda.
„Seljakotid selga!” ütles Lippur lõpukella kõlades. „See tänane lõpp ei olegi nii väga lõpp, see on selline alguse moodi lõpp.”
Kooli 315 õpilast on suveni jäävad kaks kuud linna eri õppekohtades laiali. Uues majas algab õppetöö 1. septembril.
Kaks aastat Lihulas õpilastele eesti keelt ja kirjandust õpetanud endisel Lõpe kooli õpetajal ja fotograafil Merike Pikkmetsal olid eile käed-jalad tööd täis. Fotokaameraga tuli tal tihedalt abiturientidel kannul püsida. Koo
Galerii: Lihula kooli viimane päev vanas majas
[gallery ids="445473,445474,445475,445476,445477,445478,445479,445480,445481,445482,445483,445484,445485,445486,445487,445488,445489,445490,445491,445492,445493,445494,445495,445496,445497,445498,445499,445500,445501,445502,445503,445504,445505,445506,445507,445508,445509,445510,445511,445512,445513,445514,445515,445516"]
Täna helises Lihula gümnaasiumi vanas koolimajas viimane koolikell. 1964. aastal rajatud, ent oma aja ära elanud hoone lammutamisega alustatakse 7. aprillil.
1.–5. klass jätkavad õpinguid Lihula muusika- ja kunstikoolis, 6.–9. klass kultuurimajas, 10.–12. klass mõisa viinaaidas. Lõpueksamite korraldamiseks kasutatakse ka Lihula mõisa esimesel korrusel asuvaid kaitseliidu Lihula üksikkompanii ruume.
Laupäeval on koo
Läänemaa koolid on Eesti edukamate seas
[caption id="attachment_444210" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa ühisgümnaasium on üle-eestilises pingereas samal kohal nagu aasta varem – 19. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Läänemaa kõige tublimad õppurid käivad Postimeh
Läänemaa ühisgümnaasium on üle-eestilises pingereas samal kohal nagu aasta varem – 19. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Läänemaa kõige tublimad õppurid käivad Postimeh
10
Ehitaja on Lihula uue koolimajaga maa alt välja jõudnud
[caption id="attachment_436479" align="aligncenter" width="1920"]
Nurgakivi kapsli paigaldasid Lääneranna vallavanem Ingvar Saare (vasakult), volikogu esimees Armand Reinmaa, Ehitus5eco projektijuht Margo Padar, Lihula gümnaasiumi direktor Rasmus Lippur ja kooli vilistlane Tiina Lobja. Ehituse õnnistas EELK Lääne praost Kaido Saak (tagaplaanil). Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lihula vana koolimaja lammutatakse mais, uus peab valmima septembriks. Vahepeal õpivad lapsed asenduspindadel.
Lihula uuele koolihoonele paigaldati neljapäeval nurgakivi, vana koolimaja lammutatakse tuleva aasta mais. „Oleme koolimajaga maa alt välja jõudnud,” ütles koolimaja ehitava Ehitus5eco projektijuht Margo Padar nurgakivi panekut jälgima kutsutud seltskonnale.
Lihula gümnaasiumi uus õppeaasta peab algama 1. septembril 2025 juba Lääneranna kooli uues õppehoones. Selle õppeaasta viimased tunnid tuleb aga läbi viia eri paigus ajutistes klassiruumides.
Nurgakivi kapsli paigaldasid Lääneranna vallavanem Ingvar Saare (vasakult), volikogu esimees Armand Reinmaa, Ehitus5eco projektijuht Margo Padar, Lihula gümnaasiumi direktor Rasmus Lippur ja kooli vilistlane Tiina Lobja. Ehituse õnnistas EELK Lääne praost Kaido Saak (tagaplaanil). Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lihula vana koolimaja lammutatakse mais, uus peab valmima septembriks. Vahepeal õpivad lapsed asenduspindadel.
Lihula uuele koolihoonele paigaldati neljapäeval nurgakivi, vana koolimaja lammutatakse tuleva aasta mais. „Oleme koolimajaga maa alt välja jõudnud,” ütles koolimaja ehitava Ehitus5eco projektijuht Margo Padar nurgakivi panekut jälgima kutsutud seltskonnale.
Lihula gümnaasiumi uus õppeaasta peab algama 1. septembril 2025 juba Lääneranna kooli uues õppehoones. Selle õppeaasta viimased tunnid tuleb aga läbi viia eri paigus ajutistes klassiruumides. 
Galerii: Lihula uus koolimaja sai nurgakivi
[gallery ids="436408,436411,436413,436414,436415,436416,436417,436418,436419,436420,436421,436422,436423,436425,436426,436427,436428,436429,436430,436431,436432,436433,436434,436435,436436"]
Lääneranna gümnaasiumi Lihula õppekoha uus hoone, mis kerkib Lihulasse Jaama tänavale, sai täna pidulikult nurgakivi.
Nutiseadmed koolis – kes keelab, kes mitte
[caption id="attachment_435619" align="alignnone" width="696"]
Noorte sõnul telefoni vahetunnis keelata ei saa. Foto Andra Kirna.[/caption]
Läänemaa koolijuhid ei arva, et koolis nutiseadmete kasutamist peaks riiklikult reguleerima.
Enamik Läänemaa koolijuhte peab nutiseadmete probleemi koolis siiski teravaks.
Noorte sõnul telefoni vahetunnis keelata ei saa. Foto Andra Kirna.[/caption]
Läänemaa koolijuhid ei arva, et koolis nutiseadmete kasutamist peaks riiklikult reguleerima.
Enamik Läänemaa koolijuhte peab nutiseadmete probleemi koolis siiski teravaks. 
Lääneranna vallas alustab tööd uus kool
[caption id="attachment_427644" align="alignnone" width="1920"]
Lääneranna gümnaasiumi suurim õppekoht saab olema Lihulas, kus käib koolis ligi 300 õpilast. Foto Urmas Lauri[/caption]
Esimesel septembril alustab Lääneranna valla uus kool – Lääneranna gümnaasium – kooliaasta avaaktustega Lihulas, Kõmsil ja Virtsus ning 2. septembril Koongas ja Varblas.
Lääneranna valla koolide ühendamisel tekkinud Lääneranna gümnaasiumi suurim õppekoht on Lihulas. Seal õpivad lapsed alates esimesest klassist kuni põhikooli või gümnaasiumi lõpuni. Kõmsil, Koongas ja Varblas on kuueklassilised õppekohad ning Virtsu koolis neli klassi – nagu Lääneranna volikogu märtsi lõpul koolide liitmisel otsustas.
Lääneranna gümnaasiumi suurim õppekoht saab olema Lihulas, kus käib koolis ligi 300 õpilast. Foto Urmas Lauri[/caption]
Esimesel septembril alustab Lääneranna valla uus kool – Lääneranna gümnaasium – kooliaasta avaaktustega Lihulas, Kõmsil ja Virtsus ning 2. septembril Koongas ja Varblas.
Lääneranna valla koolide ühendamisel tekkinud Lääneranna gümnaasiumi suurim õppekoht on Lihulas. Seal õpivad lapsed alates esimesest klassist kuni põhikooli või gümnaasiumi lõpuni. Kõmsil, Koongas ja Varblas on kuueklassilised õppekohad ning Virtsu koolis neli klassi – nagu Lääneranna volikogu märtsi lõpul koolide liitmisel otsustas. 
Ligi kolmandikule õpilastest käis matemaatikaeksam üle jõu (parandatud 20.06 kell 10.27)
[caption id="attachment_428024" align="alignnone" width="913"]
Oru kooli õige läbikukkunute protsent on 17,6 ning Läänemaa läbikukkujate protsent 28,1. Taebla kooli matemaatikaõpetaja Hannes Saarsoo hinnangul sai eksamil ilmselt määravaks algebraosa. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Põhikooli matemaatika lõpueksam, mis üle Eesti saatis korduseksamile pea neljandiku põhikooli lõpetajatest, läks mõnes Läänemaa koolis väga hästi, teises põrus aga kolmveerand õpilastest.
Palivere ja Martna põhikooli direktor Kädly Künnap ütles, et eksamitulemus näitab eelkõige õppimise taset. Mõlemas tema juhitavas koolis sai vähem kui 50 punkti ehk alla positiivse hinde rohkem õpilasi kui Eestis keskmiselt – kolmandik.
„Üllatajaid põrujate hulgas ei olnud. Halvasti läks neil, kelle veerandihinded olidki kehvad,“ ütles Künnap. Koolieksamiga said põhikooli siiski kõik lõpetatud. „Tundus, et mõned ülesanded olid ikkagi kerge nipiga. Ja eks praegu lõpetabki üks neist klassidest, kes pidi koroonaaegu pikalt distantsõppel olema,“ sõnas Künnap.
Oru kooli õige läbikukkunute protsent on 17,6 ning Läänemaa läbikukkujate protsent 28,1. Taebla kooli matemaatikaõpetaja Hannes Saarsoo hinnangul sai eksamil ilmselt määravaks algebraosa. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Põhikooli matemaatika lõpueksam, mis üle Eesti saatis korduseksamile pea neljandiku põhikooli lõpetajatest, läks mõnes Läänemaa koolis väga hästi, teises põrus aga kolmveerand õpilastest.
Palivere ja Martna põhikooli direktor Kädly Künnap ütles, et eksamitulemus näitab eelkõige õppimise taset. Mõlemas tema juhitavas koolis sai vähem kui 50 punkti ehk alla positiivse hinde rohkem õpilasi kui Eestis keskmiselt – kolmandik.
„Üllatajaid põrujate hulgas ei olnud. Halvasti läks neil, kelle veerandihinded olidki kehvad,“ ütles Künnap. Koolieksamiga said põhikooli siiski kõik lõpetatud. „Tundus, et mõned ülesanded olid ikkagi kerge nipiga. Ja eks praegu lõpetabki üks neist klassidest, kes pidi koroonaaegu pikalt distantsõppel olema,“ sõnas Künnap. 
Koolilõpureis võib osutuda liiga kalliks
[caption id="attachment_426217" align="alignnone" width="1920"] Oru kooli õpetaja Heili Lukas käib õpilastega hea meelega ekskursioonidel. Foto: Andra Kirna[/caption]
Abiturientide ja põhikoolilõpetajate koolilõpureisid on juba viinud või alles viivad soojale maale või naaberriikidesse – nii, nagu õpilased ja nende vanemad otsustasid.
Üle jõu käiva hinnaga reisist tuli aga mõnel lõpetajal loobuda. Läänemaa ühisgümnaasiumi lõpetaja ema ütles, et tema lapse klassikaaslased läksid koolivaheajal lõpureisile Türki. „Minu laps ei läinud, sest reis oli liiga kallis. Õnneks sai ta ka ise sellest aru,“ ütles ema. Kõnealuse reisi eest tulnuks perel ema sõnul välja käia 720 eurot. „Kahju on muidugi, aga niisugune oli kord juba laste enda otsus ja valik,“ tähendas ta.
Oru kooli õpetaja Heili Lukas käib õpilastega hea meelega ekskursioonidel. Foto: Andra Kirna[/caption]
Abiturientide ja põhikoolilõpetajate koolilõpureisid on juba viinud või alles viivad soojale maale või naaberriikidesse – nii, nagu õpilased ja nende vanemad otsustasid.
Üle jõu käiva hinnaga reisist tuli aga mõnel lõpetajal loobuda. Läänemaa ühisgümnaasiumi lõpetaja ema ütles, et tema lapse klassikaaslased läksid koolivaheajal lõpureisile Türki. „Minu laps ei läinud, sest reis oli liiga kallis. Õnneks sai ta ka ise sellest aru,“ ütles ema. Kõnealuse reisi eest tulnuks perel ema sõnul välja käia 720 eurot. „Kahju on muidugi, aga niisugune oli kord juba laste enda otsus ja valik,“ tähendas ta.