Silt: rasmus lippur

[caption id="attachment_436479" align="aligncenter" width="1920"] Nurgakivi kapsli paigaldasid Lääneranna vallavanem Ingvar Saare (vasakult), volikogu esimees Armand Reinmaa, Ehitus5eco projektijuht Margo Padar, Lihula gümnaasiumi direktor Rasmus Lippur ja kooli vilistlane Tiina Lobja. Ehituse õnnistas EELK Lääne praost Kaido Saak (tagaplaanil). Foto: Urmas Lauri[/caption] Lihula vana koolimaja lammutatakse mais, uus peab valmima septembriks. Vahepeal õpivad lapsed asenduspindadel. Lihula uuele koolihoonele paigaldati neljapäeval nurgakivi, vana koolimaja lammutatakse tuleva aasta mais. „Oleme koolimajaga maa alt välja jõudnud,” ütles koolimaja ehitava Ehitus5eco projektijuht Margo Padar nurgakivi panekut jälgima kutsutud seltskonnale. Lihula gümnaasiumi uus õppeaasta peab algama 1. septembril 2025 juba Lääneranna kooli uues õppehoones. Selle õppeaasta viimased tunnid tuleb aga läbi viia eri paigus ajutistes klassiruumides.

[gallery ids="436408,436411,436413,436414,436415,436416,436417,436418,436419,436420,436421,436422,436423,436425,436426,436427,436428,436429,436430,436431,436432,436433,436434,436435,436436"] Lääneranna gümnaasiumi Lihula õppekoha uus hoone, mis kerkib Lihulasse Jaama tänavale, sai täna pidulikult nurgakivi.

[caption id="attachment_435619" align="alignnone" width="696"] Noorte sõnul telefoni vahetunnis keelata ei saa. Foto Andra Kirna.[/caption] Läänemaa koolijuhid ei arva, et koolis nutiseadmete kasutamist peaks riiklikult reguleerima. Enamik Läänemaa koolijuhte peab nutiseadmete probleemi koolis siiski teravaks.

[caption id="attachment_427644" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna gümnaasiumi suurim õppekoht saab olema Lihulas, kus käib koolis ligi 300 õpilast. Foto Urmas Lauri[/caption] Esimesel septembril alustab Lääneranna valla uus kool – Lääneranna gümnaasium – kooliaasta avaaktustega Lihulas, Kõmsil ja Virtsus ning 2. septembril Koongas ja Varblas. Lääneranna valla koolide ühendamisel tekkinud Lääneranna gümnaasiumi suurim õppekoht on Lihulas. Seal õpivad lapsed alates esimesest klassist kuni põhikooli või gümnaasiumi lõpuni. Kõmsil, Koongas ja Varblas on kuueklassilised õppekohad ning Virtsu koolis neli klassi – nagu Lääneranna volikogu märtsi lõpul koolide liitmisel otsustas.

[caption id="attachment_428024" align="alignnone" width="913"] Oru kooli õige läbikukkunute protsent on 17,6 ning Läänemaa läbikukkujate protsent 28,1. Taebla kooli matemaatikaõpetaja Hannes Saarsoo hinnangul sai eksamil ilmselt määravaks algebraosa. Foto: Urmas Lauri[/caption] Põhikooli matemaatika lõpueksam, mis üle Eesti saatis korduseksamile pea neljandiku põhikooli lõpetajatest, läks mõnes Läänemaa koolis väga hästi, teises põrus aga kolmveerand õpilastest. Palivere ja Martna põhikooli direktor Kädly Künnap ütles, et eksamitulemus näitab eelkõige õppimise taset. Mõlemas tema juhitavas koolis sai vähem kui 50 punkti ehk alla positiivse hinde rohkem õpilasi kui Eestis keskmiselt – kolmandik. „Üllatajaid põrujate hulgas ei olnud. Halvasti läks neil, kelle veerandihinded olidki kehvad,“ ütles Künnap. Koolieksamiga said põhikooli siiski kõik lõpetatud. „Tundus, et mõned ülesanded olid ikkagi kerge nipiga. Ja eks praegu lõpetabki üks neist klassidest, kes pidi koroonaaegu pikalt distantsõppel olema,“ sõnas Künnap.

[caption id="attachment_426217" align="alignnone" width="1920"] Oru kooli õpetaja Heili Lukas käib õpilastega hea meelega ekskursioonidel. Foto: Andra Kirna[/caption] Abiturientide ja põhikoolilõpetajate koolilõpureisid on juba viinud või alles viivad soojale maale või naaberriikidesse – nii, nagu õpilased ja nende vanemad otsustasid. Üle jõu käiva hinnaga reisist tuli aga mõnel lõpetajal loobuda. Läänemaa ühisgümnaasiumi lõpetaja ema ütles, et tema lapse klassikaaslased läksid koolivaheajal lõpureisile Türki. „Minu laps ei läinud, sest reis oli liiga kallis. Õnneks sai ta ka ise sellest aru,“ ütles ema. Kõnealuse reisi eest tulnuks perel ema sõnul välja käia 720 eurot. „Kahju on muidugi, aga niisugune oli kord juba laste enda otsus ja valik,“ tähendas ta.

[caption id="attachment_421184" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna vallavanem Ingvar Saare. Foto: Urmas Lauri[/caption] Tagaselja Lihula gümnaasiumi nimekirja pandud Metsküla kooli laste vanemad ootavad juba kolmandat kuud vastust oma vaidele. „Ma ei mõista, miks nad sellega viivitavad või kui kaua. Kas õppeaasta lõpuni?!“ imestas üks vaide esitanud lapsevanematest, Cariina Pähk. Kuni lapsed on Lihula kooli nimekirjas, lähevad kasvõi nende olümpiaadivõidud Lihula kooli arvele, kuigi lapsed pole selles koolis päevagi käinud. Lapsevanemad vaidlustasid oma laste arvamise Lihula kooli nimekirja juba detsembris, vallavalitsus aga venitab vastusega, kuigi seaduse järgi pidanuks ammu vastama.

[caption id="attachment_418532" align="alignnone" width="1920"] Esimest korda kõlas Lääneranna kooli nimi aasta eest Virtsu koolis toimunud rahvakoosolekul. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kolmapäeval pidasid Lääneranna vallavalitsus ja koolijuhid nõu, kuidas liita valla praegused koolid ühtseks Lääneranna kooliks. Lääneranna vallavanem Ingvar Saare ütles küll eile õhtul Lääne Elule saadetud kirjas, et tegemist oli aktiivse mõtteharjutusega, kus arutatakse, milliseid võimalusi pakuks variant, kus koolid oleks liidetud üheks õppeasutuseks, kuid säiliksid kõik õppekohad valla eri paigus ja säiliks ka gümnaasium. Värskes vallalehes Lääneranna Teataja ilmunud vallajuhtide intervjuus ütles aga Lääneranna vallavolikogu esimees Armand Reinmaa vastuseks küsimusele, mis on vallas 2024. aasta lõpuks teisiti, et „sisuline muutus sealjuures on see, et meil on tulevikus üks Lääneranna kool oma õpikohtadega Varblas, Koongas ja Kõmsil ning esialgu kindlasti ka Virtsus laste olemasolul“.

[caption id="attachment_416153" align="alignnone" width="1920"] Metsküla laste Lihula kooli nimekirja kandmine jättis ministeeriumile vale mulje, nagu oleks lapsi Lihula koolis rohkem, kui neid tegelikult on. Foto: Urmas Lauri[/caption] Metsküla lapsevanemad leiavad, et vastutus lasub Lihula koolijuhil, kes Lääneranna vallavalitsuse käsul seadust rikkus ja lapsed tagaselja Lihula kooli nimekirja pani. Kooli valik on vaba ja keegi ei saa seda lapsevanemale peale sundida. Ometi kandis Lihula gümnaasiumi direktor Rasmus Lippur kuu aega tagasi 17 last Lihula kooli nimekirja vanemate tagaselja, neid isegi teavitamata. „Lapsevanematest on üle sõidetud,“ ütles Metsküla kooli lapsevanem Cariina Pähk teisipäeval Lääne Elule. Vanemad ei kavatse lapsi Lihula kooli panna, nood käivad endiselt Lääneranna vallavolikogu otsusega suletud Metsküla koolis, sest just selle kooli eest nad võitlevad ja tahavad, et lapsed käiksid seal. „Minu last ei saa keegi meelevaldselt mingisse registrisse panna,“ ütles Metsküla kooli lapsevanem Margus Suurväli teisipäeval. „Võibolla ärkan homme üles ja avastan, et laps on lastekodu registris. Nii need asjad ei käi!“

[caption id="attachment_261286" align="alignnone" width="600"] Lääneranna vallamaja Lihulas. Foto: Lääneranna Teataja[/caption] Haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja Mari Annus ütles Lääne Elule, et Lääneranna vald võib ebaseaduslikult Lihula kooli nimekirja kantud 17 lapse pearahast ilma jääda. Annus kinnitas, et haridus- ja teadusministeerium kontrollib andmete õigsust. „Mis võib muu hulgas tuua kaasa ka esitatud andmete korrigeerimise vajaduse,“ märkis Annus. Lääne Elu küsimusele, kas see tähendab, et Lääneranna vald võib jääda ilma Lihula kooli nimekirja kantud 17 Metsküla lapse pearahast, vastas Annus: „Kui andmed üle vaadatakse, siis võidakse vajadusel korrigeerida.“ 17 lapse eest saaks Lääneranna vald 65 000 eurot. Õpilaste pearaha maksab riik kohalikele omavalitsustele 10. novembri seisuga koolide nimekirjadesse kantud laste pealt. 9. novembri käskkirjaga arvas Lihula gümnaasiumi direktor Rasmus Lippur 17 Metsküla kooli last Lihula kooli nimekirja, kuigi üksi vanem ei olnud selleks soovi avaldanud, lapsed Lihula kooli ei tule ja õpivad Metsküla koolis, mis Lääneranna vallavolikogu otsusega on 1. septembrist suletud ja töötab annetuste toel. Lapsed kanti Lihula kooli nimekirja ja ka hariduse infosüsteemi vanemate teadmata.