Silt: Pariisi olümpia

[caption id="attachment_429612" align="alignnone" width="1920"] Aivo Paljasmaa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Pariisi mängude neljakordne ujumise olümpiavõitja Léon Marchand puhus laternas vilkuva leegikese kustu. Tema kõrval seisavad ROKi president Thomas Bach ja veel kuus väljavalitud olümpiaatleeti ajasid ka huuled moe pärast prunti, aga see kõik mõjus pigem sümboolsena. 33. nüüdisaegsed suveolümpiamängud olid seega ajalukku puhutud. Olümpiatule kustumine mõjus lõputseremoonia üldmulje taustal ootamatult minimalistlikuna. Tegu olnuks nagu näiteks kusagil Eesti talutare tagakambris kohmitseva peremehega, kes enne magamaminekut puhub tuhmilt hõõguva õlilambi pimedaks.

[caption id="attachment_429612" align="aligncenter" width="1920"] Aivo Paljasmaa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kolmapäeva õhtul pärast poolfinaaljooksu pöördunuks Rasmus Mägi nagu kõigi oma poolehoidjate suunas ja andis nagu varjatud vihje, et reedeses finaaljooksus jätab ta hüvasti olümpiaareenidega. Tema sõnade helistikus võis tabada kerget pidulikkust ja veidike ka kurbust, nagu sellistel hetkedel tavaks. Jooksurüütli avameelsus tipnes sõnades, et päritolult on ta ju tavaline Tartu Annelinna paneelmaja viienda korruse poiss, kes unistas võidu joosta maailma kõige vägevamatega vaatamata neile looduse poolt antud suurematele eeldustele, sealhulgas ka nahavärvile. Nüüd tundub Mägile endalegi uskumatu, kuhu ta lõpuks välja jõudis. Jooksukarjääri algul peibutasid välejalgade kütid teda stipendiaadina Ameerika ülikoolidesse, kus imevabrikute kombel staare toodetakse.

[caption id="attachment_429612" align="alignnone" width="1920"] Aivo Paljasmaa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kõik on ju ilus ja vägev, aga kus olümpiatuli on? Mängude peamine sümbol ei hakka mitte kusagilt silma, nagu oleks ta mingi äparduse tõttu kustunud või veel hullem, pihta pandud. Keegi ei räägi ka midagi, nagu ütles kunagi Eino Baskin oma ühes tuntumas intermeediumis, kus tal kahtlusi ei olnud, küll aga teatavad kõhklused. Esmakordselt süüdati tuli 1928. aasta Amsterdami mängude olümpiaareenil. Alates 1936. aastast alustati aga tule piduliku süütamise riitust antiikmängude hällis, iidses Olümpias. Tuli süüdatakse päikesekiirtest ja kantakse tõrvikutes üle maade ja merede järjekordseid mänge korraldavasse olümpialinna. Alati on see loitnud seal 17 ööpäeva peaareeni tuletornis, et kustuda lõputseremoonial.

Ennustusmängus OM 2024 Pariis vahetus taas liider. Pärast pingelist olümpiamängude kümnevõistlust näeb meie tabeli algusosa välja järgnevalt. 9 punkti – Karin Tammsaar 7 punkti – Väino Tõkke

[caption id="attachment_429612" align="alignnone" width="1920"] Aivo Paljasmaa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kümnevõistluse olümpiavõitja seisab ülejäänud medaliomanikega pjedestaalil kahe suure mehe vahel nagu poisike. Mustanahalised ja peajagu pikemad Leo Neugebauer Saksamaalt ja Lindon Victor Grenadalt paitavad heldinult oma vastavalt hõbedast ja pronksist auraha. Poisiohtu Markus Rooth Norramaalt nagu pelgaks nende hardushetke häirida, aga kiikab algul vargsi, seejärel juba veidi pikemalt oma kuldmedalit. Näha on, et reaalsus pole talle veel kohale jõudnud. Hiljem ütleb Rooth ajakirjanikele, et ta unistab alati suurelt. Pariisi sõites kumas ka unistus olümpiakullast, kuid see kangastus kusagil kaugemal silmapiiril.

[caption id="attachment_396688" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] 28. september 2008 on päev, mis jäi mulle alatiseks meelde. Aga mitte ainult mulle, vaid veel kümned tuhanded kaasmaalased mäletavad neid emotsioone, mida tekitas kümnevõistleja Erki Noole olümpiavõit Sydneys. Suurvõistlustel toimuvad kergejõustikustaadionil hommikupoolikuti eelvõistlused ning medalite pärast heitlevad ainult mitmevõistlejad. Sydneys jäi staadion kümnevõistluse teise päeva hommikul pärast eelvõistlusi täiesti tühjaks, sest areenil heitsid lõõskavas palavuses ketast veel ainult kümnevõistlejad.

[caption id="attachment_429612" align="alignnone" width="1920"] Aivo Paljasmaa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Vanasti öeldi, et kui olümpiamängudel algab kergejõustik, siis on mängud tõeliselt alanud. Eestlased võivad täpsustada, et kui algab kümnevõistlus, siis on tõeline olümpia käes. Suurte lootustega seadis meie poolehoidjate armee eile ennast telerite ette nagu üks mees, et hakata jälle hõiskama või siis pettunult ohkama. Olenevalt sellest, kuidas meie omadel läheb. Iga nende näidatud tulemus lasti välgukiirusel andmebaasist läbi, et palju see ka punktitabeli järgi väärt on.

Ennustusmängus OM 2024 Pariis teame tänaseks vastust kolmele küsimusele. Esmalt sai muidugi vastuse küsimus epeevehkleja Nelli Differti kohta. Neljandat kohta pakuti talle neljal talongil toimetusse saabunud 58st. Georg Kogermann, Rein Odar, Väino Tõkke ja Gerda Algre olid selgeltnägijad. Kõige rohkem nähti Differtit 6. koha omanikuna, koguni kümnel korral.

[caption id="attachment_429612" align="alignnone" width="1920"] Aivo Paljasmaa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Prantslased armastavad teatrit. On seda alati armastanud ja teatraalsus avaldub isegi nende argitoimetustes, rääkimata siis pidulike sündmuste läbiviimisel. Seda sai ehedalt ja kohati lausa ülekreemitatud või puuderdatud moel tajuda ka olümpiamängude avatseremoonial. Panoraamse vaatemänguna rullus publiku ees lahti ühe vanima ja suurima maa ning rahva ajalugu. Vaatamata hoopis tähtsamatele sündmustele selles jadas tundus nii prantslaslik olevat teha kindlasti kummardus ka Moulin Rouge’i kankaanitantsijatele. Samuti ei unustatud Louvre’i muuseumist Mona Lisa maali ära röövida. Vähe sellest, suure vaimustusega tehti maatasa Bastille’ vangla keset Pariisi ja revolutsioonivaimustuses löödi maha ka kuninganna Marie Antonette’i pea.

[caption id="attachment_431449" align="alignnone" width="1920"] Olümpiamängude epeeturniiri pronksimatšis jõudis ungarlanna Eszter Muhari otsustava torke teha enne Nelli Differtit. Foto: Eva Pavia/BizziTeam[/caption] Vehkleja Nelli Differti olümpiavõistlus Pariisi epeerajal lõppes laupäeval neljanda kohaga ning Haapsalu linnavalitsus mõtleb, millise summaga sportlast ja tema treenerit premeerida. Laupäeval saavutatud tulemuse teeb eriliseks ülikõva konkurents, sest olümpiale pääses vaid 36 parimat vehklejat kogu maailmast. Esimesed kolm vastast alistas Differt lausa müstilise järjekindlusega, võites neid kõiki lisaajal otsustava torkega: Lõuna-Korea esindaja Young Mi Kangi 14:13, noore poolatari Alicja Klasiku 11:10 ja veerandfinaalis itaallanna Alberta Santuccio 10:9.