2.4 C
Haapsalu
Pühapäev, 24. november 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Merle saulep

Silt: merle saulep

Hiina naised laotavad Haapsalu pitsi üle maailma laiali

  [caption id="attachment_437811" align="alignnone" width="1920"] Tekstiiliteadlane doktor Sophie Qiaoyun Peng (vasakult teine) ja fotograaf Dawa Yangchen (paremal). Urmas Lauri[/caption] Viis päeva olid Haapsalus pitsikeskuse tegevust jäädvustamas tekstiiliteadlane, doktor Sophie Qiaoyun Peng ja fotograaf Dawa Yangchen. Suure novembritormi aegu olid Haapsalu pitsikeskuse naised ärevil. Nad ei pabistanud mitte seepärast, et tuuleiil võiks majalt katuse rebida, vaid hoopis sellepärast, kas pitsikeskusse tulnud Hiina naistel õnnestub tuule kiuste kümnest pitsikudujast, nende sallidest ja ka kätest õues tipptasemel pilte teha. See, et doktor Peng taas Haapsallu jõudis, oli pitsikeskuse naiste jaoks üsna tavapärane. „See pole üllatus, Sophie on meil palju kordi käinud,” ütles üks pitsikeskuse perenaistest Merle Saulep, kui oli Hiina naisi lõunalt ootamas. „Haapsalu salli on ta uurinud juba palju aastaid.” Pitsikeskuse perenaine Mirje Sims ütles, et Haapsalu salli jaoks

Sõrmikunäituse staariks on Norra kindad

[gallery ids="419775,419776,419777,419778,419779,419780"] Haapsalu pitsikeskuses näitavad käsitööseltsi liikmed kootud sõrmkindaid – neid on eesti rahvuslikes mustrites ja üks paar isegi Norra Gudbrandsdaleni maakonna moe järgi. Veebruari algul tähistas käsitööselts kümne aasta möödumist pitsikeskuse avamisest praeguses asupaigas. Sõrmkindanäitus päris sünnipäevanäitusena mõeldud ei olnud, pigem osana seltsi tavast panna oma töid kahel näitusel aastas linnarahvale vaatamiseks välja. Sõrmkindanäitusel on seltsi 29 liikme kootud 67 kindapaari ja veel mõned, juba ajaloolised pitskindad. Kudumishuvilisi ühendav Kudujate Koopiaklubi kutsub sel aastal Eesti sünnipäeval kandma ehtsaid eesti kindaid. Eesti mustrid on kootud ka paljudesse pitsikeskuses välja pandud sõrmikutesse, millest mõned on natuke traditsioonilisemad kui teised. Sõrmikud on mõnel pool Eestis ka rahvariiete komplekti osa olnud. Sagedamini on neid kandnud naised. Näitusel on näha ka moodsamaid kindaid ja, nagu pitsikeskusest oodata, on mõne kindapaari kaunistamiseks kasutatud Haapsalu salli mustreid ja motiive. Haapsalu käsitööseltsi liikme Merle Saulepi sõnul polnud käsitööseltsi liikmed algul kindlad, et tahavad sõrmikunäitust teha, aga kavva see võeti. Mõne aja eest näitas käsitööõpetaja Siiri Reiman oma koolitusel veel spetsiifilisi sõrmikukudumise nõkse juurde. „Aga kõik kindad pole sugugi selle näituse jaoks kootud, mõned neist on isegi paar-kolm aastat vanad,“ ütles Saulep.