Silt: Mati Sepp
8
Lagastatud puisniit taastub aastakümneid
[caption id="attachment_437166" align="alignnone" width="1920"] Keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja Gunnar Sein möönis, et kahjustatud alal hakkab taimestik kasvama paari aasta jooksul, algse koosluse naasmine võtab aga „rohkem” aastaid aega. Foto Juhan Hepner/ERR/Scanpix[/caption]
Keskkonnakaitsja Mati Sepa sõnul süvendab maailma ühe liigirikkama paiga, Laelatu puisniidu kahjustajale määratud naeruväärne 2000 eurot trahvi vaid karistamatuse tunnet.
Pärast kümme kuud kestnud venitamist on hooldustööde käigus Laelatu puisniitu sisse sõidetud roopad lõpuks tasandatud ja süüdlane saanud 2000 eurot trahvi. Tehtud kahju ulatust on aga keeruline hinnata isegi botaanikutel, hooldustööd kontrollima pidanud riigiametnikest rääkimata.
Lagastatud alal kasvanud teise kategooria kaitsealuste käpaliste nagu mandril üliharuldase valge tolmpea ja sõrmkäppade õisi pole vähimatki lootust näha enne seitset-kaheksat aastat ja seegi pole päris kindel. „Sõltub sellest, kui suur seemnepank maa sees on,“ märkis orhideehuviline, kunagi Laelatu puisniitu osaliselt hooldanud Arno Peksar. Käpalistel kulub seemnest õiteni jõudmiseks seitse-kaheksa aastat. „Kõrrelised võivad kiiremini tulla, aga
Metsafirma lagastas Euroopa liigirikkaima puisniidu
[gallery ids="422549,422548,422546,422545,422544,422543,422542,422541,422540,422539,422538"]
Metsateomasinad keerasid segi Euroopa ja kogu maailma ühe liigirikkama, kaitsealuse Laelatu puisniidu, mida lõhestavad poole meetri sügavused roopad.
Roopad avastas Virtsu külje all asuvalt looduskaitsealuselt puisniidult Puhtu-Laelatu looduskaitseala kunagine juhataja, loodusgiid ja fotograaf Peeter Vissak, keda vaatepilt vapustas. Sadu meetreid niidukamarat on segi keeratud, rööpad koos äärevallidega kohati poole meetri sügavused. „Muda on väljas,“ ütles Vissak. „Ilmselt maaomanik tellis mingi metsafirma tööd tegema. Osa rööpaid, tundub, on sisse sõidetud hiljuti.“
Keskkonnaamet alustas kolmapäeval juhtumi asjaolude väljaselgitamiseks väärteomenetlust, kuigi teadis rikkumisest juba jaanuaris, aga ei võtnud midagi ette.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk ütles Lääne Elule, ameti „vastutav spetsialist“ oli jaanuaris rutiinse ülevaate käigus tuvastanud, et puisniidu taastaja on tekitanud raidmete väljaveol pinnasekahjustuse ning peatanud taastamistööd. „Rikkumise täielikku ulatust ja heastamise võimalusi oli töötajal plaanis kontrollida siis, kui lumi on täielikult sulanud ja ülevaade olukorrast selge,“ ütles Kukk Lääne Elule kolmapäeval.
Kukk ise sai puisniidu rikkumisest teada 25. märtsil - kaks kuud pärast seda, kui keskkonnaametnik selle avastas. „25. märtsil jõudis minuni informatsioon, et Virtsu lähedal Laelatu puisniidul on maapinnale tekitatud sügavad kahjustused,“ ütles Kukk Lääne Elule. „Praeguseks on keskkonnaameti järelevalveametnikud teinud seal paikvaatluse. Mujalt kui väljaveoradadelt ei ole roopaid leitud.“
Laastamistöö on tehtud eramaal. Harvendustöö ise puisniitu ei kahjustanud, valel ajal märja maa peal tehtud väljavedu aga küll. Segi pööratud siilud piirnevad puisniidu kõige liigirikkama ja väärtuslikuma osaga, kus on loendatud ühel ruutmeetril 76 liiki soontaimi.