Muinsuskaitsjad Kalli Pets ja Maarja Ruut vaatasid Haapsalu vanalinna üle. Foto: Kaire Reiljan
Haapsalu vanalinnas on maja omatahtsi ümberehitamine keelatud, sest väärtuslike detailide kadumisel pole varsti enam vanalinna, mida kaitsta.
Haapsalu vanalinn on kaitse all olnud juba 1973. aastast. 2024. aastal sai Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala uue kaitsekorra, millega nõudmised mõnevõrra leevenesid – enamiku vanalinna hoonete puhul tähendab muinsuskaitsealal asumine seda, et säilitada tuleb maja välisilme.
Muinsuskaitsealal asumine tähendab, et hoonete ümberehitamisel ja nende välimuse muutmisel kehtivad omaette reeglid – suuremaid ümberehitusi tehes on esmalt vaja muinsuskaitse eritingimusi, mis on aluseks projekti koostamisel. Kui 2019. aastani pidi muinsuskaitse eritingimused tellima majaomanik oma raha eest, siis nüüd saab ta need muinsuskaitseametilt tasuta.
Eritingimustega kirjutab muinsuskaitseamet omanikule ette, mis tema maja puhul väärib säilitamist ja mida võib muuta. Eritingimuste rangus sõltub muinsuskaitseameti eritingimuste spetsialisti Maarja Ruudu sõnul sellest, kui palju algset on hoonel säilinud.
„Kui pole en
