Silt: Laura Eichhorst

Täna, emakeelepäeval, saab ühele poole eesti raamatu aasta. Lääne Elu küsis kaheksa läänlase käest, mida nad viimati lugesid, millise mulje loetu jättis ja kuidas nad end lugejana iseloomustaksid. Jaanus Kõuts, Haapsalu lasteraamatukogu juhataja Loen Lauri Sommeri „Sugupuud”. See raamat on nii läbi tunnetatud, et ma ei taha seda kiiresti lugeda. Loen jupihaaval rahulikult ja naudin. Sommer kirjutab neist, kes teda on mõjutanud, kellega ta on koos kasvanud, kes on mingis mõttes tema õpetajad või eelkäijad. Loodan, et seda raamatut jätkub veel kauaks. Kolmveerand sellest, mida üleüldse loen, on ilukirjandus. Loen samas nüüd ka „Paavstide kroonikat”. Lugemine on igapäevane tegevus. Kui arv

[gallery ids="450047,450048,450049,450050,450051,450052,450053,450054,450055,450056,450057,450058,450059,450060,450061,450036,450037,450038,450039,450040,450041,450062,450043,450044,450046,450067,450045,450064,450042,450063,450065,450066,450068,450069,450070"]   Iloni Imedemaal pühapäeval avatud näitus „Avastamata Ilon Wikland” näitab maailmakuulsa kunstniku loomingut seninägematust küljest. Et Astrid Lindgreni raamatute illustraatorina tuntuks saanud Ilon Wikland on joonistanud pilte naisteajakirjale ja õpikule ning illustreerinud vendade Grimmide muinasjutte, on paljudele teadmata. Kui ei teaks, et need on Wiklandi joonistused, ei oskaks seda pilte vaadates oletadagi, sest kunstniku varastel töödel erineb tema käekiri hilisemast, meile harjumuspärasemast loomingust. Kuid just sellisest küljest tutvustab Ilon Wiklandit lastekaitsepäeval Iloni Imedemaal avatud näitus. Kui seni on Iloni Imedemaa koostanud näitusi peamiselt oma kogude baasil, siis nüüd näitusele jõudnud tööd on kõik pärit erakogus – suurem osa neist Wiklandi tütardelt, kui