Silt: laskemoona tööstuspark
1
Juhtkiri: Piirsalu piiramine
Piirsalus on kogu aeg sõda lahti. Kui sinna 1958. aastal raketibaasi ehitama hakati, likvideeriti baasile jalgu jäänud Annamõisa küla. Baasis asusid ballistilised keskmaaraketid R-12, sama tüüpi tuumalõhkepeaga raketid mängisid olulist rolli USA ja Nõukogude Liidu vahel puhkenud Kuuba kriisis oktoobris 1962. Nõukogude armee raketidivisjon oli Piirsalus lahingvalves kuni 1980. aastate alguseni. Hiljem oli linnak kasutusel mereväe ladudena. Ja kohalikud kolhoosnikud ilmselt mäletavad, kui „vabalt” nad toona oma kodukohas tegutseda võisid.
Piirsallu võib tulla laskemoona tootev tööstuspark
[caption id="attachment_414993" align="alignnone" width="1920"] Kaitsetööstuspargi loomise projektijuht Indrek Sirp (paremalt), Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa, Risti osavallavanem Rein Kruusmaa ja volikoguliige Neeme Suur tunduvad olevat ühel meelel, et tööstuspark on Eestile hädavajalik. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Piirsalu raketibaasi maa-ala on üks kuuest võimalikust asukohast, mis kaitseministeeriumi hinnangul sobiks laskemoona tootmisega tegeleva tööstuspargi rajamiseks.
Kaitseministeerium loodab kahe aastaga rajada relvi, laskemoona ja droone tootvate ettevõtete jaoks tööstuspargi. Praegu tegeleb ministeerium laskemoonatehastele sobiva asukoha valimisega. Üheks võimalikuks asukohaks on ka Piirsalu kunagise raketibaasi maa-ala, kus praegu on kaitseliidu lasketiir ning harjutavad kaitseväelased.
„Ajaraam pargi loomiseks selline, et kahe või kahe ja poole aasta pärast võiks park valmis olla,“ ütles kaitsetööstuspargi loomise projektijuht Indrek Sirp. Ta on ka kaitseministeeriumi laskemoonatootmise valdkonna erinõunik.