Silt: kloostri
Kloostri ja Suitsu vaatetornid läbisid uuenduskuuri
[caption id="attachment_381544" align="alignnone" width="1440"]
Kloostri vaatetorn. Marju Pajumets[/caption]
Suveks remondiks suletud Kloostri ja Suitsu vaatetornid Matsalu rahvuspargis on taas avatud, saanud korrosioonitõrje ja uue värvikihi.
„Said enne tähtaega valmis,” ütles RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusjuht Marju Pajumets Lääne Elule eile. Mõlema torni remont pidi valmima augusti lõpuks, aga valmis said nad varem – Kloostri juba juunis ja Suitsu augustis.
Kloostri vaatetorn. Marju Pajumets[/caption]
Suveks remondiks suletud Kloostri ja Suitsu vaatetornid Matsalu rahvuspargis on taas avatud, saanud korrosioonitõrje ja uue värvikihi.
„Said enne tähtaega valmis,” ütles RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusjuht Marju Pajumets Lääne Elule eile. Mõlema torni remont pidi valmima augusti lõpuks, aga valmis said nad varem – Kloostri juba juunis ja Suitsu augustis. 
Looduskaitsjad paisutavad Kasari üleujutust pikemaks
[caption id="attachment_115813" align="aligncenter" width="1024"]
Kloostri sild, millel on ka lüüs. avati 9. detsembril 2014. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Aleksei Lotman ja Joosep Matjus peavad plaani, kuidas Kasari luha üleujutusaega pikendada vähemalt maini. Regulaatoritega sillad selleks on olemas, kuid kuidas neid kasutada nii, et nendega ka veetaset reguleerida saaks, on pragu veel selgusetu. Eelmisel nädalal tehti esimene katse.
Kasari luha hooldamine on selle säilimiseks ülioluline ning Kloostri ja Rõude sild-regulaatorid aitavad päästa Põhja-Euroopa suurimat niidetavat luhta kinnikasvamisest. Nende kaudu pääseb luhale niitma, hiljem heina koristama ning välja vedama.
“Kogu veetaseme reguleerimine on väga algusjärgus. Meil on esimesed mõtted, oleme teinud esimesed katsed, aga praegu veel ei reguleeri me midagi,” ütles Matjus. “Nuputame alles Lotmaniga, kuidas see käima võiks minna.”
Kloostri sild, millel on ka lüüs. avati 9. detsembril 2014. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Aleksei Lotman ja Joosep Matjus peavad plaani, kuidas Kasari luha üleujutusaega pikendada vähemalt maini. Regulaatoritega sillad selleks on olemas, kuid kuidas neid kasutada nii, et nendega ka veetaset reguleerida saaks, on pragu veel selgusetu. Eelmisel nädalal tehti esimene katse.
Kasari luha hooldamine on selle säilimiseks ülioluline ning Kloostri ja Rõude sild-regulaatorid aitavad päästa Põhja-Euroopa suurimat niidetavat luhta kinnikasvamisest. Nende kaudu pääseb luhale niitma, hiljem heina koristama ning välja vedama.
“Kogu veetaseme reguleerimine on väga algusjärgus. Meil on esimesed mõtted, oleme teinud esimesed katsed, aga praegu veel ei reguleeri me midagi,” ütles Matjus. “Nuputame alles Lotmaniga, kuidas see käima võiks minna.” 